Alates 21. juulist on politsei Eestis kinni pidanud 109 välismaalast, kellest enam kui 50 väidab, et on saatjata alaealine, rääkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru. Ka Rae valla kinnipidamiskeskuses on 30 võimalikku saatjata alaealist ebaseaduslikku sisserändajat.
Aru rääkis, et praegu on Eestis kinnipidamiskeskuses 119 välismaalast. Alates 21. juulist on PPA tabanud Tallinnas 109 välismaalast, kes on ränderünde käigus ületanud ebaseaduslikult Valgevene-Läti piiri. Mujal Eestis ebaseaduslikke sisserändajaid praegu avastatud pole.
Lätile on üle antud 19 ebaseaduslikku sisserändajat Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud lepingu alusel. Aru sõnul on kõik need tagasisaatmised toimunud viimase nädala jooksul.
Aru nentis, et alates 21. juulist on politsei Eestis kinni pidanud 109 välismaalast, kellest enam kui 50 väidab, et on saatjata alaealine. “Rõhutan, et väidavad, sest mitme inimese puhul oleme tuvastanud, et nad muudavad oma ütlusi,” lisas ta.
Kui ühel päeval ütleb inimene, et on 30-aastane, siis järgmisel päeval võib ta öelda, et on hoopis 16-aastane. “Nooremaid inimesi, kelle puhul on päriselt põhjust arvata, et nad võivad olla nooremad kui täisealised, on meie hinnangul alla kümne,” nentis Aru. Ta lisas, et kui inimesel on pikk habe ja silmade juures kortsud, ei suuda ta politseid veenda, et on alaealine.
Aru sõnul loodavad ebaseaduslikud sisserändajad säärase valetamise abil erinevat ja leebemat kohtlemist saada. “Ennekõike proovitakse seeläbi vabaneda kinnipidamiskeskusest ja arvatakse, et siis nad viiakse majutustingimustele, kus pakutakse kõike head ja paremat,” selgitas ta.
Ebaseaduslikud sisserändajad Rae vallas
Vikerraadio saates “Uudis+” rääkis Arp Müller sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialisti Indrek Jussiga 30 võimalikust alaealisest ebaseaduslikust sisserändajast, kes saabusid Rae valla kinnipidamiskeskusesse. Seaduse järgi peab vald neile pakkuma eestkostet. Kolmapäeval pöördus vald abi saamiseks sotsiaalkindlustusametisse.
Juss sõnas, et teadaolevalt on need saatjata alaealised välismaalased pärit Etioopiast ja Eritreast. Enamik neist on vanemad kui 16 eluaastat. “Nende emakeel on tigrinja keel ja jutt käib kahe tõlgi vahendusel,” selgitas Juss. Esmalt tõlgitakse tigrinja keel inglise keelde, seejärel eesti keelde.
Aru rääkis intervjuus Arp Müllerile, et mureks muutub inimese vanus siis, kui alaealisel pole saatjat. “Esmalt tuleb tagada inimesele seaduslik esindaja, kelleks on kohaliku omavalitsuse töötaja,” sõnas ta. Kui seaduslik eestkostja on olemas, kaasatakse teised vajalikud osapooled ning seejärel hakkavad menetlustoimingud pihta.
Lisaks sellele, et võimalike saatjata alaealiste puhul tuleb välja selgitada nende päritoluriik ja isik, tuleb välja selgitada ka nende tegelik vanus. “Me teame üsna täpselt, et suur enamus nendest inimestest, kes väidavad, et on saatjata alaealised, meie hinnangul seda pole,” rääkis Aru.
Vanust on keeruline välja selgitada
Ta nentis, et see pole siiski olukord, kus hinnang saaks põhineda vaid mõne üksiku politseiametniku arvamusel. Hindamises osaleb ka ekspertkomisjon, kuhu lisaks PPA eksperdile kuuluvad ka kohaliku omavalitsuse esindaja, sotsiaalkindlustusameti esindaja, psühholoog ja meditsiinitöötaja.
Kõik need eksperdid vestlevad väidetavate saatjata alaealistega. Seejärel kujundatakse hinnang, mis võib inimese tegelik vanus olla.
“Esimesed vestlused väidetavate saatjata alaealistega on toimunud, aga praegu on tulemustest vara rääkida,” ütles Aru. Ekspertkomisjon kujundab veel oma hinnanguid ja need tuleb juriidiliselt vormistada.
Juss rääkis, et sellised juhtumid nagu Rae vallas erinevad tavapärastest lastekaitsejuhtumitest. Sotsiaalkindlustusametil on kokku lepitud kohtumine sotsiaalministeeriumiga ja Rae vallaga. Need toimuvad lähiajal.