Riigikogus läbis tänasel istungil esimese lugemise kohalike omavalitsuste korraldust ajakohastav eelnõu, mis suurendab omavalitsuste tegutsemisvabadust ning laiendab linna- ja vallaelanike kaasamise võimalusi.
Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE) muudab demokraatia tõhustamiseks paindlikumaks elanike kaasamise: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist, vaid selle võivad elanikud esitada vabas vormis.
Vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest tekib eelnõuga võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu. Samuti lubab eelnõu moodustada peale linnaosa- ja osavallakogude ka muid piirkonnakogusid, mille kaudu saavad kohalikud elanikud esitada valitsustele ja volikogudele ettepanekuid.
Eelnõu täpsustab ka volikogu ja valitsuse töö korraldust, näiteks vabanevad valla- ja linnasekretärid kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. Kui seni võis valla- ja linnasekretärina töötada ka kutsetunnistuse alusel, siis alates 2028. aastast on vastavale ametikohale nimetamiseks eelnõu kohaselt vaja õigusalast kõrgharidust.
Eelnõuga lisatakse seadusesse selgesõnaline õigus pidada volikogu ja valitsuse istungeid ja koosolekuid elektrooniliselt, vähendatakse volikogu koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste hulka ning võimaldatakse volikogul seada põhjendatud juhtudel minimaalseid põhiõiguste piiranguid, näiteks lemmikloomade pidamise, heakorra- või kaubandustegevuse eeskirjas. Lisaks saab omavalitsus eelnõuga suuremad õigused kontrollida volikogu kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist.
Eelnõuga tehakse muudatus, mille kohaselt võib volikogu lisaks esimehele palgaliseks muuta volikogu aseesimehe koha. Samuti täiendatakse volikogu liikmete volituste peatumise aluseid, nähes volituste lõppemise asemel peatumise ette ka omavalitsuse ametiasutuse ametnikuks nimetamisel.
Veel näeb eelnõu ette võimaluse anda omavalitsusele seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele omavalitsusele. Praegu toimub see valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute, näiteks ühiselt moodustatud mittetulundusühingute või sihtasutuste kaudu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ando Kiviberg Eesti 200 ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE), mille kohaselt peab uutes või põhjalikult uuendatavates kortermajades olema ette nähtud kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sinna saaks paigaldada sidevõrgu ja selle kaudu teenust pakkuda rohkem kui üks ettevõte.
Ehitisregistrisse lisatakse eelnõu kohaselt arendus, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.
Muudatuste eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitavad muudatused vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutub keeruliseks või kulukaks.
Eelnõu toetab ELi gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid.
Läbirääkimistel võttis sõna fraktsioonitu Riigikogu liige Peeter Ernits.
Veel kolm eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE), millega soovitakse nimetada 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ning muuta see riigipühaks. Vastava ettepaneku tegid mullu kevadel 36 laste õiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni. Muudatusega suureneks riigipühade arv Eestis 12ni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Riina Solman Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE), mis võimaldab esitada ees- ja perekonnanime muutmiseks avalduse rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha teatud juhtudel nimemuutmise otsuse ja kande automaatselt.
Kui praegu saab inimene nimemuutmise avalduse esitada kas neljas perekonnaseisuasutuses kohapeal või digitaalselt allkirjastatuna, siis eelnõuga asendatakse viimane võimalus avalduse esitamisega turvalises veebikeskkonnas. Andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele kontrollitakse andmekogude abil ning kui kõik nimemuutmise eeldused on täidetud, tehakse otsus ja kanne rahvastikuregistrisse automaatselt.
Kui automaatotsust ja -kannet teha ei saa, edastatakse nimemuutmise avaldus ametnikule, kes jätkab menetlust tavapärases korras. Eelnõu järgi peab ametnik tegema kaalutlusotsuse näiteks juhul, kui inimene soovib eesnime, mida pole rahvastikuregistris varem aktsepteeritud, või perekonnanime, mida tema suguvõsas pole registri andmetel esinenud.
Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Peeter Ernits ning Eesti 200 fraktsiooni nimel pidas kõne Stig Rästa.
Lisaks läbis esimese lugemise valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega. Eelnõu esimene lugemine toimus eilsel istungil, kuid tööaja lõppemise tõttu jäi see formaalselt lõpetamata.
Pärast täiskogu istungit on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Tanel Kiige algatusel vaktsineerimise toetusrühm.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]