Kuna FIS ei luba agressorriikide sportlastel ka tänavu MK-sarjas osaleda, siis pole Venemaa ja Valgevene sportlastel võimalik kvalifitseeruda ka 2026. aasta Milano Cortina taliolümpiale.
„FISi nõukogu tegi meie hinnangul ainsa õige otsuse, mis nad teha said, ja selle üle on hea meel,“ ütles Koll Delfile.
Seda, kui napilt see otsus läbi läks, ei osanud tegevjuht öelda.
„Hetkel veel ei ole nii detailset infot. Tean, et see koosolek oli väga pikk (väidetavalt kuus tundi – toim.) ja diskussiooni oli palju. Mis seal täpsemalt jutuks oli, ei oska täna veel öelda,“ sõnas Koll.
Venemaa meedias on väidetud, et FIS tegi sellise otsuse, sest Norra oli ähvardanud rahvusvahelise suusaliidu võistlusi boikoteerida. Koll ütles selle spekulatsiooni peale: „Mina olen kuulnud küll teatud riikide poolt, et nad ütlesid, et neil võib kujuneda koos venelastega võistlemine keeruliseks või lausa boikoti laadseks. Aga seda, kas norrakad sellega konkreetselt ähvardasid, ei oska ma öelda.“
Eesti alaliit suhtles enne FISi koosolekut aktiivselt nii Skandinaavia kui Kesk-Euroopa alaliitudega, kellega neil oli sarnane seisukoht.
Põhjamaade meedias on kirjutatud, et FISi president Johan Eliasch üritas venelasi iga hinna eest rahvusvahelistele võistlustele tagasi saada. Kolli sõnul on see ühest küljest ka mõistetav, sest Eliasch on rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) liige ja esindas seetõttu ka ROKi huve. Konkreetset FISi poolset survestamist Eesti suusaliit siiski ei tundnud.
„Ei, otseselt survestamist ei tundnud. Aga FISi president, olles ka ROKi liige, kindlasti omas teataval määral ka rohkem sellist arusaama poliitilisest tasandist. Meile kõigile meeldib mõelda, et sport ja poliitika peaks olema lahus, aga Venemaa puhul see ei kehti. ROK oli kahtlemata väga huvitatud, et FIS, mis on suurim taliolümpiamängude alaliit, oleks olümpial esindatud ka Venemaa sportlastega,“ sõnas Koll.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (43)