USA president Donald Trump allkirjastas esmaspäeval täitevkorralduse, millega kuulutas antifa liikumise kodumaiseks terroristlikuks organisatsiooniks, kuigi selle sammu õiguslik mõju on ebaselge.
Täidesaatev korraldus annab Trumpi administratsiooni ametnikele ülesande uurida ja nurjata kõik ebaseaduslikud operatsioonid, mida väidetavalt korraldavad antifa liikmed, ning jälitada inimesi, kes selliseid operatsioone rahastavad või neile materiaalset tuge pakuvad, vahendas uudistekanal CBS News.
Trump lubas juba eelmisel nädalal, pärast konservatiivse aktivisti Charlie Kirki mõrva, nimetada antifa suureks terroristlikuks organisatsiooniks, kuigi seni pole kinnitust, et tema tapmise ja vasakpoolsete rühmituste vahel oleks seos.
CBS tõdes, et pole selge, mis edasi saab. Antifa, lühend sõnadest antifašistlik, viitab tavaliselt enamasti vasakpoolsete aktivistide avatud liikmeskonnaga ühendusele ja seda ei peeta üldiselt organiseeritud rühmituseks, millel on selge juhtimisstruktuur. USA-s ei ole seadust, mis annaks presidendile õiguse nimetada kodumaiseid rühmitusi terroristlikeks organisatsioonideks või süüdistada inimesi kodumaises terrorismis, ütlesid õiguseksperdid eelmisel nädalal CBS Newsile.
Valge Maja väitis esmaspäeval väljastatud infomaterjalides, et antifal on pikk ajalugu meie kogukondade terroriseerimises. See loetles mitu viimastel aastatel toimunud rünnakut või ähvardust õiguskaitseasutuste ja Trumpi-meelsete ürituste vastu, millest mõned väidetavalt panid toime inimesed, kes identifitseerisid end antifaga.
Valge Maja tõi Kirki mõrva ka näitena radikaalse vasakpoolse vägivalla trendist. Võimude sõnul oli Kirki arvatav tulistaja Tyler Robinson viimastel aastatel muutunud poliitilisemaks ja ründas Kirki esinemisi tekstisõnumites, kuigi võimud pole avaldanud tõendeid, mis seostaksid Robinsoni antifaga.
2020. aastal nimetas Kongressi uurimisteenistus (CRS) antifat detsentraliseeritud liikumiseks, mis koosneb sõltumatutest, radikaalsetest, sarnaselt mõtlevatest rühmitustest ja isikutest, kes tavaliselt usuvad sotsialismi, kommunismi ja anarhismi. See väitis, et antifa järgijatel puudub ühtne organisatsiooniline struktuur, ideoloogiliste vaadete kogum või ühine vaenlaste nimekiri.
USA Pittsburghi ülikooli professor Michael Kenney ütles eelmisel nädalal CBS Newsile, et pole olemas ühte organisatsiooni nimega Antifa, lisades: “Selle liikumise sees on tohutu varieeruvus, isegi sellistes küsimustes nagu poliitiline vägivald.”
Antifa liikumise juured ulatuvad tagasi neonatside ja Ku Klux Klani vastasteni 1980. aastatel ning Oregonis asuv rühmitus sai esimeseks organisatsiooniks, mis kasutas oma nimes terminit “antifa” 2007. aastal, teatas Kongressi uurimisteenistus. Rühmitus pälvis suuremat tähelepanu kümme aastat hiljem, Trumpi esimese ametiaja alguses, kui Virginia osariigis Charlottesville’is toimusid äärmusparempoolsete rühmituste ja nende vastaste kokkupõrked.
Trump ja tema ametisse nimetatud võimuesindajad lubasid esmakordselt antifa vastu võidelda tema esimesel ametiajal, kusjuures president kutsus üles antifat terroristlikuks rühmituseks nimetama juba 2020. aastal. Ta aga ei täitnud seda ähvardust.
2017. aastal ütles toonane FBI direktor Chris Wray Kongressile, et agentuur uurib anarhistlikke ekstremistlikke kahtlusaluseid, kes on motiveeritud toime panema vägivaldseid kuritegusid antifa ideoloogia alusel, märkis CRS. Kolm aastat hiljem kirjeldas Wray antifat kui liikumist või ideoloogiat, mitte üksikut rühmitust.
Trumpi viimane samm võib sattuda juriidiliste takistuste ette. Erinevalt välismaistest terroristlikest organisatsioonidest puudub presidendil seaduslik mehhanism kodumaise terroristliku rühmituse määramiseks, ütles George Washingtoni ülikooli ekstremismiprogrammi teadur Luke Baumgartner eelmisel nädalal CBS Newsile. Kuid ta märkis, et administratsioon võib otsustada muuta antifaga seotud intsidendid föderaalse õiguskaitse jaoks kõrgemaks prioriteediks.
Ka kodumaine terrorism ei ole föderaalseaduse kohaselt süüdistatav kuritegu, kuigi enamikul osariikidel on kodumaise terrorismi seadus ja väidetavate kodumaiste terroristide suhtes saab kohaldada ka teisi föderaalseid kriminaalseadusi. “Ideoloogiat ei saa süüdistada,” ütles Baumgartner.