Enne Bessenti avaldust ähvardas president Donald Trumpi Iraani. Trump lubas alustada Iraani vastu täielikku kaubandussõda ning ütles, et kõik riigid, kes Iraani mingilgi moel aitavad, saavad tunda majanduslikke tagajärgi. Bessent lubas järgmise nädala esmaspäeval toimuval pressikonverentsil olukorra kohta rohkem detaile avaldada.
„See on kaks lööki järjest. Me oleme kehtestanud Iraanile blokaadi ja kavatseme kehtestada ajaloo kõige karmimad sanktsioonid,“ sõnas Bessent.
2025. aasta andmete järgi ostab Hiina 80% Iraani eksporditavast naftast. Samas ei soovi USA kaubandussõda Hiinaga, sest sõltub Hiina muldmetallide ekspordist ja kardab Pekingi vastumeetmeid.
Trump lubas sotsiaalmeedias enneolematus ulatuses kaubandussõda ja isoleerimist. Oma postituses ei täpsustanud Trump, milliseid samme kavatseb USA selles teemas astuda, ega maininud otseselt ühtegi riiki.
„IGA riik, kes lubab oma finantsasutustel, ettevõtetel, lennujaamadel või valitsasutustel pakkuda Iraanile mistahes abi, seisab silmitsi TOHUTUTE majanduslike tagajärgedega,“ kirjutas Trump sotsiaalmeedias.
Sanktsioonide mõju Iraanile
Iraan on olnud sanktsioonide all juba 1979. aastast. Iraani välisminister on sanktsioone nimetanud majanduslikuks terrorismiks ja rõhutanud, et need ei murra Iraani rahva soovi kaitsta oma riigi iseseisvust ja rahva väärikust.
Iraani välisminister kutsus Trumpi sõnavõtte katseks kõrvale juhtida USA avalikku arvamust siseriiklikelt finantsprobleemidelt, näiteks riigivõla kasvult ja intresside tõusult.
Sanktsioonid on siiski Iraanile valusalt mõjunud. Tugev inflatsioon on ajanud toiduhinnad väga kõrgeks. Samuti on tekkinud ravimite tarnimises raskusi, mis on tekitanud ravimite puuduse, vahendab Iran International.
Tarneraskuste ja hinnatõusude tõttu on küpsetusõli, piimatooted ja liha muutunud tavakodanikule kättesaamatuks. Näiteks, kilogramm lambaliha võib maksta tervelt 10% töölise kuupalgast. Sõja tõttu on kõvasti tõusnud üürihinnad, see sunnib peresid liikuma odavamatesse naabruskondadesse või eluruume jagama.
Iraani vaevab ka teine probleem, nimelt võib Iraan kaotada osa strateegilisest positsioonist, mida loodeti saavutada Hormuzi väina sulgemisega. Kaubalaevad liiguvad üha enam mööda Omaani rannikut USA sõjalaevade kaitse all või lülitavad välja saatjad ning läbivad väina märkamatult. Seetõttu võib Iraan jääda kandma laevaliikluse häirimisest kaasnevaid majanduslike tagajärgi, saamata läbirääkimistel paremat positsiooni.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (32)