Saatejuht Marko Reikop rääkis Vikerhommikus, et on proovinud juba mitu aastakümmet elada nii, et ei peaks hiljem midagi kahetsema. Üks selle väljunditest on Eestist eemal viidetud suved. Tänavu jõudis Reikop Londonisse BBC Promsile ning tõdes, et paremaid klassikalise muusika elamusi võib saada isegi Helsingist.
Kultuuri- ja reisihuvilisena on suurem osa Reikopi suvepuhkusest möödunud Eestist väljaspool. “Võib öelda küll, et Eesti suvi on mul praktiliselt vahele jäänud, sest ma olen mitte-Eesti-suve-huviline olnud juba aastaid. Inimestele tuleb väga suure üllatusena: oi, sel aastal jäi suvi vahele, nii halvad ilmad olid, kaks päeva olid head. Ma just lugesin statistikat, et sel aastal oli suve kuus päeva. Ja need sattusid väga võrdselt nii, et igas kuus oli kaks. Ideaalne suvi!” rääkis Reikop.
“Ja siis ollakse sügisel nii imestunud, et suve ei olnud. Aga mina olen juba üle 35 aasta vana ja tean, et Eestis suve ei ole. Teen juba eelmise aasta detsembris kõik selleks, et katsuda suve Eestis vältida, sest siin on hästi külm, sajab vihma ja on hästi tujutu,” möönis saatejuht.
Mujal Euroopas möllanud kuumalained Reikopi ei heiduta. “Mulle istub, kui suvel paistab päike ja on soe. Mina ei sattunud kordagi väga kuumalaine keskele ka. Ma saan aru, et 40 kraadiga on võib-olla tõesti raske, ei saa teha, mida tahaksid, aga mina ühtegi sellisesse situatsiooni ei sattunud,” lisas ta.
Juhuslikes kohtades Reikop ei käi, vaid teab täpselt, kuhu ta minna tahab ja peab siis jahti, et sinna pääseda. “Elu on lühike. Tiktok on minule väga sümpaatne meediakanal, mida ma jälgin väga tihti, ja seal tehakse küsitlusi, kus küsitakse üle 70- ja 80-aastastelt inimestelt, et mida nad kõige rohkem kahetsevad, kui nad nüüd oma elule tagasi vaatavad. Ja 95 protsenti inimestest ütleb põhimõtteliselt kolme asja: töötasin liiga palju, reisisin liiga vähe ja võtsin elu liiga tõsiselt. See mõtteviis on õnneks inspireerinud mind juba peaaegu 30 aastat,” sõnas Reikop.
“Olen katsunud oma elu nii elada, et kui ma hakkan ühel hetkel ära surema või mõni tiktokker mulle tänaval vastu tuleb ja minu kui eaka inimese käest küsib, mida ma elus kahetsen, siis ma ei saa öelda, et ma neid kolme asja kõige rohkem kahetsen. Tuleb kohe ette võtta, kohe ära käia ja seal, kuhu tahad eriti minna.”
2026. aasta suvi viis Reikopi klassikalise muusika festivalile BBC Proms. “See toimub Londonis Royal Albert Hallis. Maailma kõige suurem klassikalise muusika festival. See kestab muide praegugi, kui keegi tahab minna. Algab juuli keskel ja kestab septembrini keskpaigani. Kontserdid on seal iga päev. See muudkui kestab, kestab ja lõpmatult kestab. Seal on muidugi sümfooniaorkester. Madonna seal uue hitiga välja ei tule ja Sabrina Carpenter ka seal üles ei astu,” märkis ta.
Klassikalise muusika austajana ei saanud Reikop enam teiste sarnaste huvide inimeste keskel edasi elada ilma, et ta oleks BBC Promsil käinud. “Jahtisin pileteid märtsikuus, aga kava tuleb üles üsna viimasel hetkel, sest kahekuuse programmi kokkupanemine on üsna keeruline. Just sel hetkel kui piletid müüki tulid, juuni lõpus või juuli alguses, olin mina nagu nugis arvuti taga. Sain sisse logitud, vajutasin ja olingi järjekorras 6842,” naeris Reikop.
“Royal Albert Hall mahutab 5000 inimest. See on metsikult suur saal. Ja kontserdid on igal ühtel. Kahe kuu jooksul. Ja registreerides ei osta sa pileteid ühele kindlale kontserdile vaid ükskõik millisele sa pileteid saad. Mina ostsin kahele kontserdile, valisin kõige paremad kohad, mis veel saadaval olid, ja istusin neljanda rõdu kõige viimases reas. Selg oli vastu seina,” naeris ta.
Piletid ei olnud kallid, need sai kätte 26 naelaga. “BBC Proms kutsuti ellu selle jaoks, et lisaks gurmaanidele tuleks kontserte kuulama ka tavalised inimesed. See on selle algne mõte. Aga sinna ei tule tavalised inimesed kuulama. Mina ei ole ka selles mõistes tavaline inimene. Kui keegi tahaks praegu minna, siis kõikide kontsertide kõik piletid müüdi välja mõne tunniga. Ma ei tea, miks sinna nii õudselt tungitakse,” nentis Reikop, kellele valmistas lõpuks Promsi kogemus pettumuse, aga ära käimist ta siiski ei kahetse.
“Torm selle kõige ümber on nii suur, et ma mõtlesin selle kõik suuremaks. Kõik oli väga tore, kõik toimis, kõik oli suurepärane, välja arvatud see, et klassikaline muusika minu meelest nii suurde saali ei sobi. Seal võivad tõesti esindada võimendusega popmuusikud, aga kui on lihtsalt orkester, kus üks viiul parajasti soleerib, siis see saal neelab muusikat liiga palju ja neelab ka meeleolu,” tõdes ta.
“On paremaid saale, kus klassikalist muusikat nautida,” lisas Reikop ning tõi näiteks Barbican Centre’i Londonis või kasvõi Helsingi Musiikkitalo.
Küll aga sobis Reikopile Promsi publiku meelsus, kes ei suhtunud sündmusesse üleliia tõsiselt. Erinevas rõivais publik käis rahulikult ringi, käis võttis vahepeal puhvetist juua ning võimalusel söödi isegi koti sees kaasavõetud keedumune. Kontrastiks tõi Reikop välja Berliini ooperipubliku, kelle silmis on kuritegu juba kuuetunnise ooperi ajal toolis nihelemine, rääkimata siis saali ja puhveti vahel kõndimisest.