Debatis osalesid Eesti Panga presidendikandidaadid Andrus Alber, Ülo Kaasik, Kilvar Kessler ja Margus Rink.

Eesti Panga presidendikandidaadid jäid eriarvamusele, kas oleks mõistlik teha nii, nagu tööandjad on valitsusele ettepaneku teinud, ja ühendada Eesti Pank ning finantsinspektsioon.

Praegu finantsinspektsiooni juhtiv Kessler ütles, et arvestades aastatega muutunud keskkonda ja ülesandeid, oleks mõistlik hinnata, kes millega tegeleb.

“Ma arvan, et keskpanga ja finantsinspektsiooni ühendamisel on jumet,” lausus ta.

Kessleri sõnul saaks ühendasutus paremini täita aina lisanduvaid ülesandeid ning ühendamisel tekiks organisatsioon, kelle suurus annaks Eestile tugevama hääle ka Euroopa Liidus otsuseid langetades. Kolmandaks saaks ühendasutusega lihtsustada ka kriiside lahendamist. “Ehk oskusteabe kokkupanek, natuke säästu ja Euroopa Liidus suurem hääl”, ütles ta.

Rink oli ühendamisele vastu. “Minu kogemus on näidanud, et suur ja ilus ei tööta. Eesti Panga sees oleks suur osakond nimega finantsinspektsioon ja mina seal kokkuhoidu ei näe. Juhatuse ja nõukogu arvelt võib-olla, aga ka need spetsialistid, kes nende asemel tulevad, on kõrgepalgalised. Sellised monstrumorganisatsioonid vohavad laiali,” lausus Rink.

Alberi sõnul näitavad kogemused maailmast, et enamik taolisi ühinemisi kukub läbi, sest seda on tehtud kas liiga emotsionaalselt või valede eeldustega.

“Seetõttu ei ole ma täna valmis vastama ei ega jah. Seda tuleks analüüsida,” märkis ta, lisades, et tööandjate esitatud analüüsis oli ära unustatud paljud finantsinspektsiooni järelevalverollid, mida ei ole veel Euroopa Liit üle võtnud.

Ka Kaasik märkis, et ühendamise ideel on nii plusse kui ka miinuseid, ning kui kunagi otsus peaks tehtama, on see poliitiline otsus, mitte Eesti Panga otsus. Ühendamise plussidena tõi Kaasik välja parema koostöö ja ladusama infovahetuse, miinustena finantsinspektsiooni praegused ülesanded, mida ei saaks regulatsioonide tõttu ühinemisel Eesti Pangale üle anda. “Põhiküsimus on, et kas see, millele keskpank fokusseerib, võib hakata hajuma,” lisas ta.

Ülo Kaasik. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keskpank peaks oma rolli ühiskonnale selgitama

Küsimusele, mis on Eesti Pangas halvasti ehk mida juhina keegi muudaks, vastasid kõik neli kandidaati, et keskpank peaks oma rolli ühiskonnale paremini selgitama.

Margus Rink ütles, et alates 2011. aastast, kui Eestis tuli käibele euro, siis oli ühiskonnas tunnetus, et Eesti Pank on kaotanud oma rolli ühiskonnas ning enam ei teata, millega keskpank tegeleb. Ringi sõnul saaks keskpank erinevates teemades kaasa rääkida ning teha nii enam, kui on asutuse põhiseaduslik roll.

Andrus Alberi sõnul saaks Eesti Pank algatada majandus- ja finantsvaldkonna debatte ning läbi viia erinevaid analüüse ning aidata kaasa Eesti majanduse kasvule.

Kilvar Kessler ütles samuti, et Eesti Pank peab oma rolli ühiskonnale nähtavamaks tegema ning rääkima ühiskonnaga keerulistest asjadest lihtsas keeles.

Ka Ülo Kaasik märkis, et suhestumist ühiskonnaga saab paremaks ning suunata arutelu läbi debattide ja analüüside.

Väitega, et Eesti Pangas töötab praegu liiga palju inimesi (kokku 232), ei nõustunud otseselt ükski kandidaat.

Kilvar Kessler Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kas ja kui palju Eesti Pank saab suunata inflatsiooni?

Eesti Panga võimaliku rolli kohta inflatsiooni ohjeldajana märkisid kandidaadid, et euroala rahapoliitikat juhitakse ikkagi tervikuna ning ka siseriiklike majandust ja hinnakasvu mõjutavate otsuste juures on keskpank nõuandja rollis.

Kessler märkis, et Euroopa Liidus saab riikide erinevat majandustsüklit tasandada erinevate fondidega; Rink lisas, et Eesti ühiskond võiks aru saada, et kuivõrd euroala rahapoliitikat juhitakse tervikuna, siis igasugu erisusi Eesti jaoks on sinna väga keeruline sisse panna.

Alberi sõnul on erisusi võimatu teha, kuid umbes kolmandik inflatsioonist tuleneb meie endi maksuotsustest ning seega võiks keskpangal olla rohkem võimalusi selgitada valitsusele, kuidas maksupoliitilised otsused mõjutavad inflatsiooni.

Kaasik ütles, et kuigi rahapoliitika osas on Eesti end euroala reeglitega sidunud, siis riiklik poliitika saaks Eesti inflatsiooni mõistlikul tasemel hoida. “Eelarvepoliitika, aga lühiajaliselt ka maksupoliitika mõjutab, või ka konkurentsipoliitika,” lausus ta, lisades, et keskpank saab poliitikutele pakkuda analüüse ja nõuandeid, et mida peaks tegema hinnakasvu piiramiseks.

Andrus Alber Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kas ja kui palju eksib Eesti Pank majandusprognoosiga?

Eesti Panga ja rahandusministeeriumi majandusprognoosid on aeg-ajalt saanud kriitikat, et need on majanduse käekäigu ennustamisel olnud liiga optimistlikud.

Kaasiku sõnul võib majanduse tsüklilisuse eelduse põhjal teha üsna lihtsaid prognoose, mis lühiajaliselt juhtuma hakkab ning sellega kas täppi panna või väheke eksida. Suurem proovikivi on aga majanduse kasvuvõime prognoosimine pikema jaa peale. “Eesti Panga väljakutse on aru saada, et kus me pikemaajalise trendina liikumas oleme, milline kasvuvõimekus Eesti majandusel on, kuidas me suudame majanduse pikemas perspektiivis kasvama panna,” lausus ta.

Alber märkis, et väikest ja avatud majandust, nagu Eesti majandus, ongi alati keerulisem prognoosida kui suurt ja stabiilsemat majandust, ning et tema pole märganud, et Eesti Panga prognoosid täpsuselt kuidagi kommertspankade või rahvusvaheliste organisatsioonide prognoosidest erineksid.

“On olnud aastaid, kus need on olnud kõige täpsemad, on olnud aastaid, kus on olnud vähem täpsed, aga mingit süsteemset probleemi ei ole olnud,” lausus ta.

Rink ütles, et keskpanga juhi sõnal on kindlasti ühiskonna jaoks tähendus ning seega on majandusprognooside puhul oluline, kas keskpank näeb klaasi pooltühjana või pooltäis ehk kas keskpanga tõlgendusest.

Kessler aga märkis, et alati ei tasu majandusprognoosiga liiga palju lubada, sest prognoosid on lood, mida keskpank ühiskonnale räägib ning sellest võib sõltuda palju, kuidas ühiskond loo vastu võtab ja seda usub.

Margus Rink Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kas keskpank peaks eelarvepoliitikat jõulisemalt mõjutama?

Küsimusele, kas Eesti Pank peaks olukorras, kus Eesti riigieelarve defitsiit on suur ning riigi laenukoormus kasvab, senisest jõulisemalt käituma, vastas Rink, et tema hinnangul on keskpank ikkagi selgelt punased lipud püsti pannud.

Alber märkis samuti, et Eesti Pank on selgelt välja öelnud, et praegune eelarvepoliitika ei ole sobiv ning pigem on olnud poliitikute soov teha populaarseid otsuseid ning ka heal ajal raha mitte koguda viinud selleni, kus meie riigivõla kasv on üks Euroopa kiiremaid.

Kaasik ütles, et Eesti Pank toob välja mõjud, ohud ja tegurid, kuid see ei tähenda, et seda peaks räusates tegema ning arvata ei tohiks, et keskpank vastutab eelarvepoliitika eest.

Kessler märkis, et valitsus, kes otsuseid teeb, esindab siiski rahvast ning keskpank on pigem tehnokraatlik asutus, mis annab märku kui riskid on üleval. “Keskpank ei saa võtta rahva rolli, vaid saab näidata ainult riske,” ütles ta.