Gräzini sõnul oli Siim Kallas üliõpilasjuht, kes seis üliõpilaste eest. Ta meenutas, et ülikoolis korraldas Kallas ka üliõpilasüritusi, mille pärast olid tal igasugused pahandused. „Ta ei olnud kunagi arg, ta alati pidas kinni sellest, mida ta tahtis. See oli võib-olla see esimene kord, kus ma nägin teda julgena, et ta oli julge inimene, kes seisis tegelikult üliõpilaste õiguste eest juba tol ajal,“ rääkis ta.
Veel meenutas Gräzin, et nad olid koos ka Moskvas, NSV Liidu Ülemnõukogus. „Kui me seal pidime tegelema selliste asjadega nagu IME, see on Isemajandusliku Eesti Kehtestamine, siis sageli oli niimoodi, et Siim oli see, kes viis asju läbi ja seisis Eesti asja eest,“ rääkis ta.
Lisaks meenutab ta Siim Kallast Eesti krooni isana. „Eesti krooni kehtestas ta suures osas niimoodi, et tema ümber olid inimesed, kes ütlesid, et seda ei tohi teha. Üks päev enne Eesti krooni kehtestamist helistati talle Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja öeldi, et kui nüüd Eesti kroon kehtestatakse, siis IMF ei anna Eestile edaspidi toetusi ja laene,“ meenutas ta.
Gräzini sõnul oli Kallas krooni käibele tuleku eel täiesti üksi. Kõigest hoolimata oli riigimees siiski veendunud, et tal on õigus. Krooni kehtestamist peab Gräzin Kallase isiklikuks võiduks.
Gräzin rõhutas, et inimesena oli Kallas uskumatult karismaatiline ja võluv, mis tagas talle ka edu. „Selle karismaga saavutas ta võib-olla isegi sageli rohkem kui teised kõik väga sellise raske higise tööga,“ ütles ta.
„Ikkagi mõnikord saatsid teda ka põhjendamatud süüdistused mitmetes asjades. Aga kuna ta oli ise õige mees, õige inimene, siis tal jätkus julgust niimoodi püsti seista. Ma ei ole kindel, kas minusugune suudaks olla nii tugeva iseloomuga kui tema oli kõiges selles,“ rääkis ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada