Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, milles kontrolliti riiklikule lennuettevõttele majandusliku kahju tekitamise asjaolusid. Menetluse jooksul kuritegu ei tuvastatud ning ühelegi inimesele kahtlustust ei esitatud.
2023. aastal andis kliimaministeerium Nordic Aviation Group AS-i ehk Nordica nõukogule ülesande teha ettevõttes erikontroll, et selgitada välja, mis on põhjustanud ettevõttele majandusliku kahju ning raskused.
Erikontroll tõi välja Nordica ja tema tütarettevõtte Regional Jeti juhatuse ja nõukogu liikmete tegutsemises võimalikud rikkumised, mille kontrollimiseks alustas prokuratuur möödunud aasta veebruaris kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb usalduse kuritarvitamist.
“Analüüsisime erikontrollis käsitletud erinevaid projekte, nõukogu ja juhatuse tegevust ning kogutud tõenditest ilmnes, et äriühingule tekkis kahju eelkõige ettevõttele võetud äririskide realiseerumise tõttu. Usalduse kuritarvitamist või muud rikkumist, mida saaks käsitleda karistusseadustikus välja toodud süüteona, me ei tuvastanud,” ütles majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokurör Daniel Toom.
Erikontrolli ja menetlusega kogutud info järgi oli juhatus teavitanud nõukogu kriitiliste ja olulise tähtsusega lepingute sõlmimise kavatsusest ja osaliselt ka riskidest, kuid ei andnud erikontrolli hinnangul omal algatusel nõukogule piisavalt põhjalikku teavet selle kohta, kuidas otsused võivad ettevõtet mõjutada.
See tõi kaasa olukorra, kus nõukogul ei olnud võimalik konkreetsele projektile nõusoleku andmisel või tehingu heakskiitmisel langetada informeeritud otsust. Kui juhatusel paluti nõukogule esitleda lisaanalüüse, ei nähtu, et sellele oleks alati järgnenud arutelu.
Erikontrolli käigus tehtud intervjuudest selgus, et nõukogu ei seadnud üldjuhul juhatuse väljapakutud projektide vajalikkust ega muud juhatuse esitatud teavet kahtluse alla.
Erikontrolli käigus tuvastati, et juhatus kooskõlastas projektid ja tegevused nõukoguga ning sai vajalikud nõusolekud. Seejuures ei leidnud tõendamist, et juhatus või nõukogu oleks teadlikult teinud äriühingule kahjulikke otsuseid.
“Selliste äririskide võtmine juhatuse või nõukogu liikmete poolt ei tähenda automaatselt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste rikkumist. Äririski võtmine ei ole kriminaalkorras karistatav pelgalt seetõttu, et majanduslik risk realiseerub,” märkis Toom.
Ta lisas, et prokuratuur ei saa anda hinnangut, kas erikontrolli aruandes tuvastatud võimalikud hoolsus- või muude kohustuste rikkumised võivad tuua kaasa juhatuse või nõukogu liikmete tsiviilõigusliku vastutuse.
Kriminaaluurimisega kontrolliti Nordica ja Regional Jeti juhatuse ja nõukogu liikmete tegevust perioodil 2020–2023. Kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei ja seda juhtis majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur.
Harju maakohus kuulutas selle aasta jaanuaris välja riigile kuulunud lennufirma pankroti, avalduse selleks tegi ettevõtte juhtkond 2024. aasta novembris.
Nordic Aviation Group loodi 2015. aastal, enne eelmise riikliku lennufirma Estonian Airi pankrotti. Nordica lendas 2019. aastani Tallinnast oma nime alt ja hiljem hakkas pakkuma allhanketeenuseid teistele lennufirmadele.