Euroopa Liidu järgmises pikaajalise eelarve (MFF) ettepanekus on Eesti põllumajandusele praeguse ettepaneku alusel planeeritud kaks miljardit eurot toetusi ning põllumeeste kartustel, et sellest võetakse neilt ära üle saja miljoni euro, ei vasta tõele, kinnitas rahandusministeeriumi esindaja.
Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas rääkis reedel Vikerraadio saates “Uudis +”, et aastateks 2028-2034 kavandatavast Euroopa Liidu ühiseelarvest on praeguse seisuga – kui lõplikke kokkuleppeid ei ole veel sõlmitud – Eestile plaanitud 6,5 miljardit, millest põllumajandusele ja toidutootmisele oleks ette nähtud umbes kaks miljardit.
“Põllumajanduse valdkonda on kokku kaks miljardit eurot pakutud ja see on valdkonna ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi edasise dialoogi koht, et kuidas selle mahu piires rõhuasetused sättida, kui palju panustada isevarustatusesse, kui palju innovatsiooni, konkurentsivõimesse või tarneahelate toimepidevusse. See vabadus on olemas teha selliseid otsuseid siseriiklikult ja siis minna läbirääkimistesse Euroopa Komisjoniga,” rääkis Tomingas.
Seejuures tõi ta esile, et erinevalt varasematest MFF-idest hakatakse seekord Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt raha eraldama EL-i eelarvest kahes jaos, millest esimeses osas eraldatakse 75 protsenti ning aastatel 2031 ja 34 otsustatakse ülejäänud summade eraldamine. Samas antakse riikidele ka suurem vabadus nende summade kasutamisel.
See puudutab ka Eesti maaelule kavandatava kahte miljardit eurot, mille sees on eraldi 546 miljoni euro suurune osa, mis on mõeldud Eesti põllumajanduse sissetuleku- ja konkurentsilõhe vähendamiseks ja mis on Eesti jaoks välja arvutatud erinevate näitajate nagu rahvuslik kogutoodang, rahvaarv, põllumajanduse otsetoetuste tase jmt alusel ning selle kasutamist enam riikidele ette ei kirjutata.
“Brüsselist ei öelda enam ette, kuidas riigile eraldatavad toetusraha, sealhulgas seda konkreetset osa sellest valemist kasutama peab ehk arvutusvalem ei määra rahakasutust. Jah, on seatud mõned sihttasemed kliima ja sotsiaalvaldkonna toetamiseks ning ka põllumajandusele on kindlustatud kindel eraldis, mis Eesti puhul netona on 1,53 miljardit, aga ülejäänud osas, ka selle 546 miljoni osas on jäetud riigile vabad käed otsustada, milliseid valupunkte soovitakse toetusraha abil lahendada või milliseid valdkondi kui mahukalt toetada,” selgitas ta.
Sellest 546 miljonist tuleb praegu ära otsustada kolmveerand ehk 393 miljonit – selline summa jääb järele pärast halduskulude mahaarvamist algsummast, ütles Tomingas. Ülejäänud summa kasutamise saab aga otsustada hiljem.
Küsimusele, kas ta saab kinnitada, et rahandusministeerium ei ole ülejäävat summat kavandanud mõne muu eesmärgi täitmiseks nagu on väitnud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, vastas Toomingas: “Jah, me ei ole seda mujale suunanud. Nagu ma ka kinnitasin, et regionaal- ja põllumajandusministeeriumile on kokku välja pakutud valitsuse aruteluks ettevalmistatud jaotusettepanekus 2,12 miljardit eurot ja sellest kaks miljardit on põllumajanduse, toidutootmise, maapiirkondade toetamise ja kalanduse valdkondadesse välja pakutud. Ja see ongi nüüd edasise dialoogi koht ja valitsuse arutelu koht, kuidas täpselt selle kahe miljardi sees, kus sisaldub juba see valemi komponent, kuidas selle kogumahu sees soovitakse rõhuasetused sättida.”
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ähvardas teisipäeval tuua põllumehed traktoritega Tallinna protestima nende väitel rahandusministeeriumi tehtud ettepaneku vastu eraldada järgmises MFF-is põllumajandusele ja toidutööstusele kokku 295 miljonit eurot 546 miljoni asemel, mille Euroopa Komisjon on oma eelarve-ettepanekus Eesti põllumajandusele ette näinud. Praeguseks on põllumehed teadaolevalt siiski oma protestiaktsiooni edasi lükanud ning nende esindajad kohtuvad järgmisel nädalal peaminister Kristen Michaliga, kes ütles 18. augustil TV3 uudistele, et 546 miljonit läheb põllumajandusele ja toidutootmisele, mitte kuhugi mujale.