«Kui Maa- ja Ruumiameti andmetel maksis 20 aastat tagasi uus kahetoaline korter Kristiines ligikaudu 47 500 eurot, siis tollase hinnaga ostetud korteri 30-aastase kodulaenu kuumakse oleks täna umbes 182 eurot,« selgitas Kikas. «Kuigi intressimäär oli 2005. aastal sarnane tänasele, on keskmine palk selle ajaga oluliselt kasvanud – ehk kui 182 euro suurune laenumakse moodustas toona ligikaudu 44% keskmisest netopalgast, siis tänase palgataseme juures vaid umbes 11%.»
Kikase sõnul tähtsustatakse täna eelkõige vajadustele vastavas kodus elamist. «Näeme, et kuigi esimese kodulaenu puhul on laenusumma palgast aja jooksul märgatavalt langenud, võetakse uue kodu soetamisel siiski sageli taas maksimaalselt oma võimekuse piires,« märkis ta. «Keskmiselt moodustab kodulaenumakse umbes 35% netosissetulekust – laene, kus igakuine makse jääb alla 30% näeme pigem harva,» märkis Kikas.
Helina Kikase sõnul on oluline mõista, et laenukoormus väheneb aja jooksul tänu palgakasvule ja raha väärtuse langusele. Samas rõhutas ta, et laenu ei tohi selles teadmises siiski üle oma võimete võtta – Euroopa Keskpanga juhiste kohaselt võib olukorras, kus intressimäär tõuseb 6%ni, laenumakse moodustada kuni poole sissetulekust, et laen oleks jõukohane ja vastutustundlik.
Luminori kodulaenude statistika põhjal on keskmise laenu pikkus 10 aastat ning hinnanguliselt võtavad Eesti inimesed elu jooksul kaks kuni kolm kodulaenu. Kodu vahetatakse enamasti seetõttu, et pere vajadused on muutunud – kas on vaja rohkem ruumi või soovitakse värskemat elamispinda.
«Sageli kaalutakse, kas olemasoleva kodu renoveerimine on mõistlik, või tasub pigem soetada uus kodu ja lasta senisel elamispinnal uue omaniku käe all uut elu alustada,« ütles Kikas. «Esimene kodulaen võetakse tavaliselt kahekümnendate lõpus, teine kolmekümnendate lõpus ning osa inimesi võtab kolmanda laenu ka neljakümnendate lõpus, kuid osa loobub sellest,» sõnas ta.