Ukraina kasutas teisipäeval Suurbritannia poolt tarnitud Storm Shadow’ raketti, et rünnata Brjanski linnas asuvat laskemoona- ja raketikütusetehast, teatasid Ukraina relvajõud sotsiaalmeedias.
USA seni avalikustamata otsus lubada Kiievil rakette Venemaa vastu kasutada, järgneb sellele, et hiljuti anti selliste rünnakute toetamise õigus kaitseminister Pete Hegsethilt üle USA kõrgeimale kindralile Euroopas Alexus Grynkewichile, kes teenib ka NATO vägede juhatajana.
Samal ajal oli ka õhus võimalus, et Trump kiidab heaks USA toodetud Tomahawki rakettide saatmise Kiievile. Tomahawkide lennuületus on enam kui 1500 kilomeetrit. Hiljem on Trump sellest ettepanekust aga taganenud.
USA ametnike sõnul eeldavad nad, et Ukraina teostab rohkem piiriüleseid rünnakuid, kasutades Storm Shadow’ rakette, mida lastakse välja Ukraina lennukitelt ja mis suudavad lennata üle 250 kilomeetri. USA saab soovi korral rakettide kasutust piirata, kuna rünnakud tuginevad Ühendriikide luureandmetele.
Trump: tegemist on libauudisega
Pärast artikli avaldamist kirjutas Trump sotsiaalmeedias, et Wall Street Journali uudis ei vasta tõele.
“USA heakskiit, et Ukrainal lubatakse kasutada kaugmaarakette sügaval Venemaal, on LIBAUUDIS! USA-l pole nende rakettidega mingit pistmist, olenemata sellest, kust need pärinevad või mida Ukraina nendega teeb!” kirjutas Trump.
Storm Shadow’ rakett tugineb sihtmärkide tabamisel USA luureandmetele.
Alates eelmisest kevadest nõuab Pentagon ülevaadet Ukrainale antud kaugmaarakettide kasutamise kohta Venemaa ründamisel.
Luba Storm Shadow’ rakette kasutada ei muuda oluliselt sõjamaastikku. Neil on oluliselt lühem lennuulatus kui Tomahawkidel, mille lennuulatus on enam kui 1500 kilomeetrit. Kuid Storm Shadow’ raketid võimaldavad sellegipoolest Kiievil oma rünnakuid Venemaa territooriumil laiendada.
Eelmine USA president Joe Biden andis oma ametiaja lõpus Ukrainale loa Storm Shadow’ ja ATACMS-i rakettide kasutamiseks Venemaal asuvate sihtmärkide vastu. Kuid pärast Trumpi ametisse asumist kehtestas Pentagon valideerimisprotseduuri, et kontrollida USA või teiste riikide rakettide, mis tuginevad USA luureandmetele, kasutamist piiriüleste rünnakute puhul.
Selle mehhanismi kohaselt oli USA kaitseministril lõplik otsustusõigus, kas Ukraina võib kasutada lääneriikide kaugmaarelvi Venemaa vastu. Pikka aega ei kiitnud USA ühtegi rünnakut heaks – see muutus, kui rünnakute kinnitamise õigus taastati USA Euroopa väejuhatusele, ütlesid kaks USA ametnikku.
Ukraina viib samuti läbi rünnakuid sügaval Venemaal, kasutades kodumaiseid droone ja väikest arvu ise toodetud rakette. Paljud rünnakud on suunatud Vene naftatöötlemistehastesse ja energiatööstuse taristu pihta. Wall Street Journal teatas septembris, et Trump on heaks kiitnud luureandmete jagamise, mis neid rünnakuid soodustab.
“Nagu näha, on Ukraina ise võimeline ründama sügaval Venemaal asuvaid kinnitatud sõjalisi sihtmärke, mis toetavad Kremli mõttetut sõda, mis koormab majandust ja on tapnud või vigastanud üle miljoni venelase,” ütles NATO pressiesindaja kolonel Martin O’Donnell. “Ta ei vaja meie luba.”
Trump avaldas eelmisel nädalal soovi korraldada teine tippkohtumine Venemaa president Vladimir Putiniga, mis toimunuks Ungaris, kuid kahe valitsuse läbirääkimised ebaõnnestusid. Teisipäeval ütles Trump, et selline kohtumine oleks “aja raiskamine”.
NATO peasekretär Mark Rutte kohtus kolmapäeval Trumpiga Valges Majas.
Maine’i senaator Angus King, kes kohtus kolmapäeva hommikul Ruttega, ütles, et kuigi Tomahawkide saatmine tugevdaks Ukraina positsiooni Putini vastu, peaks USA-l olema sõnaõigus, milliseid sihtmärke Kiiev võib rünnata.
“Kui meil oleks võimalik mingil määral kontrollida sihtmärkide valikut — et rünnataks ainult sõjalisi rajatisi ja ainult rajatisi, mis toetavad rünnakut Ukrainale, — siis usun, et see oleks tõhus osa Putini veenmisel, et ta seda sõda ei võida,” ütles King kolmapäeval ajakirjanikele.
Otsus kaotada piirang Storm Shadow’ rakettide kasutusele langetati enne, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal Trumpiga Valges Majas kohtus, ütles sellest arutelust teadlik isik.
Zelenski soovis Tomahawke, mis suurendaksid märkimisväärselt Kiievi kaugmaa ründevõimekust. Trumpi keeldumine sellest ettepanekust on analüütikute sõnul vähendanud Lääne mõjuvõimu läbirääkimistel Moskvaga.
USA kiitis hiljuti heaks Ukraina varustamise 3350 õhust lastava pikendatud tegevusraadiusega raketiga ERAM (Extended Range Attack Munition), mis võivad lennata kuni 450 kilomeetrit. Biden administratsioon varustas riiki ka ATACMS‑i rakettidega, mille tegevusulatus on ligi 320 kilomeetrit – neid ei ole aga kasutatud Venemaa sihtmärkide vastu alates ajast, kui Trump Valgesse Majja naasis.
Ukrainal on väike ATACMS‑ide varu. Trumpi administratsioon ei ole öelnud, kas on valmis neid rohkem saatma ega seda kas USA Euroopa väejuhatus nende kasutamise heaks kiidab.