Kaali kraater löödi Saaremaale umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi, Neugrundi kraater Osmussaare lähistel pärineb enam kui poole miljardi aasta tagant.
Nüüd on teada, et nende kahe daatumi vahel, umbes 43 kuni 46 miljonit aastat tagasi tekkis asteroidi- või komeedilöögist praeguse Põhjamere põhja alla Silverpiti kraater.
Inglismaa rannikult umbes Hulli või Scarborough kandist sadakond kilomeetrit itta jääva Silverpiti kraatri tekkeloo üle on teadlased kümneid aastaid väidelnud, aga Ùisdean Nicholson Šotimaalt Edinburghist Herioti-Watti Ülikoolist ja ta kolleegid Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt on esitanud veenva tõendusmaterjali.
Teadlased uurisid kraatrit seismokuvamisi, merepõhja-alustelt struktuuridelt tagasi kajanud helilainete järgi. See kolme aasta eest tehtud mõõtmistöö oli ulatuslikem ja süsteemseim, mis Silverpiti kraatri kohal eales tehtud.
Lisaks õnnestus teadlastel kraatri lähedase naftakaevu kaudu hankida kraatriga samalt sügavuselt merepõhja alt kvartsi- ja päevakivitükke, mille kristallvõre paistab olevat kõrge rõhu all moondunud.
Just need õnnekombel leitud kivitükid annavad lõpliku kindluse, et kraater on tõesti tekkinud kosmilisest löögist.
Nicholson ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et asjakohane asteroid oli umbes 160-meetrise läbimõõduga ja saabus madala nurga all läänesuunalt.
Mõne minutiga kerkis merest üles pooleteise kilomeetri kõrgune veest ja kividest ringvall, mille tagasi alla langedes läks liikvele enam kui saja meetri kõrgune tsunami.
Sest katastroofist tänapäevani järel olev kolme kilomeetrise läbimõõduga Silverpiti kraater, mis asub umbes 700 meetri sügavusel merepõhja all, avastati aastal 2002.
Juba kohe algul arvati, et tegu on löögikraatriga, aga vahepeal hakati kõvasti kahtlustama, et võib-olla on kraater tekkinud uhte- või vulkanisminähtusena. Õnneks on nüüd teaduslik tõde jalule seatud.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.