Põhjusi selleks on hulganisti. Tartus Raadil asuva Eesti rahva muuseumi uue hoone suuruse ja kujuga võrreldav magnetitehas kerkis erakordselt lühikese ajaga − poolteise aastaga. Ka kogu protsess alates ettevalmistusest kuni esimeste magnetite valmimiseni oli ebatavaliselt kiire, mis näitab, et Eestis on nobe bürokraatlik asjaajamine võimalik. Tegemist on nüüdisaegse ja suurt lisandväärtust loova tööstusega, mis nõuab haritud töötajaid, kellele makstakse head palka. Ligemale saja miljoni euro suurune investeering on samuti Ida-Virumaal erakordne, sest sellest rohkem on raha panustatud enamasti vaid põlevkivitööstuse õlitehastesse ja elektrijaamadesse ning Sillamäe sadamasse.
Üks olulisemaid tegureid kogu Eesti jaoks on aga selle tehase asukoht. Kui viimastel aastatel on osa välisinvestoreid muutunud kõhklevaks, kas tasub riskida ja paigutada raha sõjaka Venemaa piiri äärde, siis magnetitehase rajamine annab eeskuju, et tasub küll. Seetõttu tasubki oodata, et magnetitehase olemasolu hakkab magnetina ka teisi suuri ettevõtteid Ida-Virumaale tõmbama.
Kuid samas on oluline, et magnetitehas, kus praegu on ametis alla saja töötaja, kellest suure osa moodustavad välismaalt palgatud spetsialistid, hakkaks võimalikult kiiresti tööle kavandatud mahus ning pakuks tööd ka sadadele kohalikele inimestele. Seejuures on aga vaja vastust ühele võtmeküsimusele: mil moel saab magnetitehas talle sobiva hinnaga vajalikus koguses elektrit?