Analüütikute hinnangul on pankade kasumid intressilangusele vaatamata üsna korralikud. Edasine sõltub sellest, kui palju õnnestub kasvatada laenumahtu. Kulusid saab samas kärpida vähendades hoiuseintresse.
Kui intressilanguse mõju kasumitele kõrvale jätta, on kommertspankade tulemused Eesti Panga hinnangul üsna korralikud.
“Eestis tegutsevate pankade kasumlikkus on rahvusvahelises võrdluses endiselt üsna tugev. Kui võtta paari viimase kvartali kasumlikkus, siis on see Eesti puhul üsna tavapärasel tasemel ehk taseme, mida oleme näinud pikema perioodi keskmisena,” lausus Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Finantsturud ootavad, et Euribor jääb praeguse taseme lähedale pikemaks ajaks, mis tähendab, et intressikõikumiste mõju pankadele on möödas ning edaspidi hakkab nende kasum järjest enam sõltuma sellest, kuidas neil õnnestub laenuportfelli kasvatada.
“Pankade kasum sõltub järjest enam sellest, kuivõrd õnnestub neil oma laenuportfelli kasvatada ja täna näeme, et see on neil korda läinud. Pankade laenuportfell kasvab üsna kiiresti, näiteks eluasemelaenude portfell on kasvanud tempoga umbes kümme protsenti ja ettevõtete laenude portfell umbes kaheksa kuni üheksa protsenti. Lähiaastatel tõenäoliselt, kui majandusolukord paraneb, püsib ka laenukasv – võib-olla mitte päris kümne protsendi ligi, aga sellise viie kuni kümne protsendi ligi küll tõenäoliselt,” sõnas Raudsaar.
“Kui intressimäärad jäävad stabiilseks ja krediidiriski mõju oluliselt ei kasva, siis meie ootame, et pankade tulemused järgmisel aastal võiks hakata paranema, sest kui ärimahud järjest kasvavad ja teiseks kui laenuportfelli vaadata, siis madalama intressi tase on juba sisse hinnatud, aga deposiitide poolel on likviidsust väga palju ja pankadel on võimalik intressikulu allapoole tuua, kõikide nende asjade koosmõjus võiks pankadel järgmisel aastal hakata paremini minema,” ütles Avaroni investeeringute juht Peter Priisalm.
Kui laenudesse on madalama intress Priisalme sõnul juba sisse arvestatud, siis hoiuste intresside kärpimine pakub pankale võimalusi oluliseks kokkuhoiuks.
“Kuna likviidsus on täna turul nii kõrge, et osadel pankadel on laenude ja deposiitide suhe alla 70 protsendi, siis neil pole mingit vajadust täna deposiitide eest väga kõrget intressi maksta. Deposiitide tase Eesti panganduses on kasvanud üle 30 miljardi, mis on kõigi aegade kõrgeim tase. Selles olukorras äriliselt kasulikum on deposiitide intressi alla tuua,” lisas Priisalm.