Riigikogu rahanduskomisjon vaatas tänasel istungil läbi järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekud.
Teiseks lugemiseks laekus fraktsioonidelt ja eraldi Riigikogu liikmetelt kokku 42 ja rahandusministeeriumilt üks muudatusettepanek. Need on avaldatud Riigikogu veebis märksõna all “muudatusettepanekud” (737 SE).
„Rahanduskomisjon hääletab tehtud ettepanekute üle ja võtab seisukoha 4. novembri toimuval komisjoni istungil. Otsuste langetamisel ettepanekute üle võtame arvesse nende sisu vastavust eelarves püstitatud eesmärkide saavutamisele ja missugused on pakutud katteallikad,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
„Ettepanekuid lugedes on aru saada, et eelarvevorm ja- sisu on ettepanekute koostajatele olnud arusaadav. Erakondade ettepanekud kannavad nende poliitilist sõnumit, mida nad soovivad esile tõsta – ettepanekuid oma poliitika rakendamiseks ei saa erakondadele pahaks panna. Erinevates grupeeringutes saadetud muudatusettepanekud kulude tegemiseks on aga valdavalt valitsuse reservi arvelt, mis on mitmekordselt ära kulutanud,“ nentis Akkermann.
Ta selgitas, et ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Samuti ei või ettepanekud põhjustada riigieelarve puudujäägi suurenemist.
Akkermann selgitas, et Isamaa on esitanud 9-leheküljelise kirja, millest viimasel on allkiri ja esimesel suurejooneline pealkiri “Isamaa alternatiivne eelarve”, milles nõuab eelarve koostamist põhiseaduspäraselt. „Ettepanek ise ei vasta nendele nappidele ridadele, mida Põhiseadus eelarve kohta ütleb. Nimelt ütleb Põhiseadus § 115, et Vabariigi Valitsus esitab eelarve Riigikogule ning Riigikogu võtab seadusena vastu kõigi tulude ja kulude eelarve,“ märkis rahanduskomisjoni esimees.
Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut ütles, et muudatusettepanekute hulgas on soov eraldada enam vahendeid sotsiaalseteks kulutusteks. „ Et riigieelarve eelnõuga on soovitud parandada inimeste heaolu ja sotsiaalse kindlustatust, siis on vaja tähelepanelikult analüüsida tehtud ettepanekuid ja leida võimalus nende arvestamiseks,“ ütles Sikkut.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb ELi poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 32 protsenti ehk 305 miljoni euro võrra.
Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKP-st, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.
Eelnõu teine lugemine on kavandatud täiskogu istungil 12. novembril.
Rahanduskomisjon otsustas saata riigieelarvega seotud kaks mootorsõidukimaksu muutmise eelnõu teisele lugemisele täiskogu istungil 5. novembril.
Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) näeb ette laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise juba käesolevast aastast.
Rahanduskomisjoni enda algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (677 SE) luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Sellega viiakse mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega ja tagatakse proportsionaalne omandipõhiõiguse piirang.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]