Venemaa valitsus kehtestas eelarvekuludele ranged piirangud, kuna eelarvepuudujääk kasvab ning napib ressursse Ukraina-vastase sõja rahastamiseks, selgub olukorraga kursis olevate allikate ütlustele tuginenud äriuudiste kanali Bloomberg artiklist.
Alates aprillist on võimud kärpinud 35 protsendi võrra kõiki kulutusi, välja arvatud kaitsekulutused, sotsiaalkulutused, avaliku sektori töötajate palgad, toetused piirkondadele ning riigivõla intressimaksed, vahendas The Moscow Times väljaannet Bloomberg.
Riigiasutustel kästi kõik mittevajalikud kulutused edasi lükata ning valmistuda töötajate arvu vähendamiseks 15 protsendi võrra, rääkisid allikad agentuurile.
Nende sõnul kehtestati säästurežiim pärast seda, kui rahandusminister Anton Siluanov pöördus peaminister Mihhail Mišustini poole ja hoiatas, et eelarves ei jätku raha kõigi maksete õigeaegseks tegemiseks. Selleks ajaks oli föderaalse eelarve puudujääk jõudnud 5,5 triljoni rublani (55 miljardi euroni) ning valitsus seisis silmitsi likviidsuskriisiga.
Vaatamata raskustele ei pea võimud eelarveolukorda kriitiliseks ning lähtuvad eeldusest, et Venemaa suudab sõja jätkamist veel mitu aastat rahastada, ütlesid Bloombergi allikad.
2026. aasta eelarvet koostades kavandas rahandusministeerium vähendada mullust 5,7 triljoni rubla suurust puudujääki 3,7 triljoni rublani, tõstes käibemaksu ja väikeettevõtete makse. Aga juba esimese kvartali lõpuks ületas eelarveaugu suurus kogu aastaks kavandatud puudujääki – see ulatus 4,5 triljoni rublani.
Kuigi rahandusministeerium selgitas olukorda “kulude ennetava rahastamisega”, jätkas puudujääk kasvamist hoolimata Iraani sõjast saadud erakorralistest toormetuludest. Teise kvartali lõpuks ulatus puudujääk 5,7 triljoni rublani ning augusti alguseks juba 6,5 triljoni rublani.
Venemaa elektroonilise eelarvesüsteemi andmetel on eelarve praegune puudujääk 24. augusti seisuga juba 8,654 triljonit rubla. See summa ei hõlma siiski augustis laekuvaid makse, mis jõuavad eelarvesse kuu lõpus ja vähendavad eelarveauku.
Bloombergi allikate sõnul ei vähene puudujääk aasta lõpuks tõenäoliselt ning pigem jätkab kasvamist. Valitsuse viimaste hinnangute kohaselt ulatub see 3,2–3,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis tähendaks pandeemia-aastaga võrreldavat rekordtaset.
Rahalises väljenduses tähendaks see umbes 9 triljonit rubla – isegi rohkem kui Venemaa keskpanga kõige pessimistlikum prognoos, mille kohaselt ulatuks puudujääk 8,2 triljoni rublani.
Bloombergi allikate sõnul aitas kulude kärpimine puudujäägi kasvu pidurdada. Rahandusministeeriumi sisemised arvutused näitasid, et ilma kärbeteta oleks puudujääk võinud ulatuda juba juuni lõpuks 9 triljoni rublani.