Armeenia muutis valitsuse järgmise viie aasta tegevusprogrammis Venemaaga suhete kirjeldust. Peaminister Nikol Pašinjan ütles, et on tekkinud alused, miks ei saa Venemaad enam pidada strateegiliseks partneriks.
“Kui kirjutame praegu “strateegiline partnerlus”, küsite te, miks Venemaa ja Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon (ODKB) ei täitnud 2022. aasta septembris oma julgeolekualaseid kohustusi,” ütles Pašinjan neljapäeval väljaande The Moscow Times teatel.
2022. aasta septembris, pärast Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise sõjategevuse taaspuhkemist, milles saatis edu Aserbaidžaani, pöördus Armeenia ODKB poole organisatsiooni põhikirja neljanda artikli alusel. Selle kohaselt käsitletakse ühe liikmesriigi vastu suunatud agressiooni rünnakuna kogu alliansi vastu. ODKB piirdus aga avaldusega, milles väljendas olukorra teravnemise pärast muret ja avaldas Mägi-Karabahhist ilma jäänud Armeeniale kaastunnet.
Armeenia külmutas 2024. aastal oma osalemise ODKB tegevuses ning loobus organisatsioonis liikmemaksu tasumisest. Armeenia ei kavatse järgmise viie aasta jooksul ODKB tegevusse naasta ning oleks rahul, kui ta organisatsioonist välja arvataks, ütles Pašinjan 24. augustil.
Valitsuse programmis öeldakse, et koostöö Venemaaga muutub uutes tingimustes tasakaalustatud välispoliitika raames. Varem on Pašinjan märkinud, et muutused riikidevahelistes suhetes on loomulik protsess, kuna Jerevani ja Bakuu vahel on nüüdseks rahu saavutatud.
“Armeenia peab kõigepealt esitama Euroopa Liidule ametliku liitumistaotluse. Ka see on protsess, mis nõuab ulatuslikku tööd,” ütles peaminister.
Jerevan alustas oma ekspordi ümberorienteerimist pärast seda, kui Venemaa kehtestas 2026. aasta kevadel Armeenia survestamiseks sellele kaubanduspiirangud. Kevadest alates piiras Venemaa Armeenia kaupade importi: keelatud kaupade hulka sattusid riigi peamised ekspordiartiklid nagu puu- ja köögiviljad, maitsetaimed, lilled, mineraalvesi, alkohol ning piima- ja kalatooted.
Selle tulemusel vähenes Venemaa ja Armeenia kaubavahetus jaanuarist juunini ligi 21 protsenti, 3,33 miljardilt dollarilt 2,63 miljardi dollarini.
Samal ajal suurendas Armeenia aasta esimeses pooles eksporti Euroopa Liidu riikidesse 80 protsenti, 516 miljoni dollarini võrreldes varasema 287 miljoni dollariga.
Euroopa Liit eraldas Armeeniale ekspordi ümberorienteerimiseks samuti 52 miljonit eurot ning kaotas tollimaksud 80 protsendile Armeeniast imporditavatest kaupadest.