Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja veel viis tervishoiuvaldkonna organisatsiooni on teinud tööandjatele ettepaneku alustada septembris läbirääkimisi uue üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks. Leping hakkaks reguleerima tervishoiutöötajate palga- ja töötingimusi aastatel 2027–2028.
Kogu ravimeeskond vajab tähelepanu
Kutseliidu hinnangul ei tohi eesootavaid läbirääkimisi taandada üksnes arstide palgaküsimusele. Kvaliteetne ja ohutu ravi sünnib kogu ravimeeskonna koostöös, kuhu kuuluvad lisaks arstidele ka õed, hooldustöötajad, bioanalüütikud, radioloogiatehnikud, füsioterapeudid ja paljud teised spetsialistid.
«Kui räägime ainult arstide palgast, jääb suur osa ravimeeskonnast pildilt välja. Patsiendi jaoks on aga oluline, et kogu meeskond oleks olemas – piisavalt puhanud, erialaselt pädev ja motiveeritud Eestis töötama,» ütles Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane.
Ühetaoline palgatõus ei pruugi olla õiglane
Kutseliit rõhutab, et palgatõusu eesmärgid peavad arvestama eri ametite olukorda, sealhulgas tööjõupuudust, vastutuse määra, kvalifikatsiooninõudeid ja senist palgataset. Seetõttu ei pruugi ühetaoline palgatõus kõigile ametirühmadele olla parim lahendus kõige teravamate tööjõuprobleemide leevendamiseks.
Erilist tähelepanu pööratakse hooldustöötajatele, kelle puhul peab kutse omandamine kajastuma ka kõrgemas töötasus. See tunnustaks nende erialaseid teadmisi ja motiveeriks inimesi kutset omandama.
«Hariduse omandamine peab töötaja jaoks midagi muutma. Kui kutsega ja kutseta hooldustöötaja töötasu on ühesugune, ei väärtusta süsteem piisavalt õppimist ja kutseoskusi,» rõhutas Tasane.
Palgast üksi ei piisa: fookuses ka töökoormus ja koolitus
Lisaks palgale on uue kollektiivlepingu oluline teema ka õdede töökoormus. Kui arstide ambulatoorse vastuvõtu koormusstandardid on kehtivas lepingus juba sätestatud, siis õdede puhul samaväärsed üleriigilised normid veel puuduvad.