Eesti konkurentsivõime tõstmiseks soovitab konkurentsivõime eksperdikogu oma raportis muu hulgas kaaluda elektriaktsiisi ja tasude diferentseerimist äritarbijatele, piirata mittejuhitava taastuvelektri osakaalu ning investeerida efektiivsetesse juhitavatesse elektritootmisvõimsustesse.
Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valminud raport käsitleb Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi. Olulisemate valdkondadena analüüsis kogu elektriturgu, sideteenuseid, põllumajandust ja ettevõtete rahastamisega seonduvat, ning andis nendega seotud soovitusi.
Elektrituruga seonduvalt soovitab kogu planeerida mittejuhitava taastuvelektri osakaalu Eestis vahemikku 60–80 protsenti kogutarbimisest, võttes arvesse tarbijate, tootjate ja energiasüsteemi kulusid ning kaasnevaid kasusid.
Selle soovituse selgituseks nendib raport, et päikese- ja tuuleenergiale üleminekuga kaasneb turuhinna ja tarbijahinna langus, kuid viimane stagneerub, kui mittejuhitava energia osakaal saavutab 80 protsenti.
Päikese- ja tuuleelektrile üleminekuga ja turuhinna langemisega kahanevad ka elektrisüsteemi ja riigi netotulud, kuna madam turuhind surub välja süsteemi pakutavad juhitavad võimsused ning kahandab elektritarbimise käibelt kogutavaid maksutulusid.
“Arvestades mittejuhitava elektri osakaalu kasvuga kaasnevat kulu elektrisüsteemi talitluspidevusele ja elektrikäibelt saamata jäänud tulu riigile, siis olenevalt CO2 heitmekvoodi hinnast, maagaasi hinnast ja muudest turuhinda mõjutavatest teguritest võib päikese- ja tuuleelektrist saadav majanduslik võit kahanema hakata juba tasemelt, kus mittejuhitava ja mittesalvestatava päikese- ja tuuleelektri osakaal tarbimises ületab 60 protsenti,” kirjutavad Kadri Männasoo ja Einari Kisel Tallinna tehnikaülikoolist raporti vastavas peatükis.
Samuti soovitavad nad kaaluda elektriaktsiisi ja tasude diferentseerimist eesmärgiga langetada elektrienergia lõpphinda nende äritarbijate segmentides, kelle elektri ühikukulu ületab naaberriikide konkurentettevõtjate taset.
Ka soovitatakse kaaluda põhjaliku meteoroloogilise uuringu läbiviimist, et kaardistada tuulekiiruse pikaajalised hälbed Eesti eri piirkondades, või veelgi parem kõigis Balti riikides.
Ühtlasi soovitavad energeetikaeksperdid pöörata tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning investeeringutele efektiivsetesse juhitavatesse elektritootmisvõimsustesse, mille CO₂-heide on madal ja/või mis võimaldavad olemasoleva taristu ning ressursside optimaalset kasutamist.
Selliste lahendustena on välja pakutud soojuse ja elektri koostootmisjaamu,
biogaasil töötavaid gaasielektrijaamu, energiasalvestina toimivaid pumphüdroelektrijaamu, vesiniku kütuseelemente ja kaugküttekatlamajade juurde rajatavaid soojusmahuteid.
“Eraldi käsitlust vajab ka Eestisse tuumaenergia rajamine. Senikaua, kuni nimetatud lahendused piisavat reservvõimsust ei paku, tuleb töökorras hoida põlevkivielektrijaamad,” seisab elektrituru peatükis.
Balti riikide arengu erinevused süvenevad
Eesti eksperdid toovad konkurentsivõime raportis välja ka, et kuigi Eesti edestab teisi Baltimaid kulutustes teadus- ja arendustegevusele, on vahe Põhjamaadega endiselt suur.
Murekohana tuuakse samuti välja, et Eesti ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse on võrreldes teiste Balti riikidega väiksemad, kuid kinnisvarasse suuremad. Tervikuna on ettevõtlussektori investeeringud suhtena sisemajanduse koguprodukti kolmes Balti riigis peaaegu võrdsed.
“Eesti majandus ja eksport on oma keerukuselt täna Lätist ja Leedust kõrgemal tasemel, kuid erinevused Balti riikide arengus on viimastel aastatel süvenenud. Näiteks Leedu majandus on täna mitmekesisem võrreldes Eesti ja Läti majandusega,” kommenteeris konkurentsivõime eksperdikogu liige, Arenguseire keskuse uuringute juht Uku Varblane.
Raportis käsitletakse ka ettevõtete rahastamist, tõdedes, et Eesti ettevõtted toetuvad rahastamisvajaduse katmisel peamiselt pangalaenudele, kuid uuenduslike, ent samas riskantsemate projektide rahastamiseks sobiks paremini omakapitaliturg, ennekõike riski- ja erakapitaliturg. Eksperdikogu soovitab Eesti riigil edendada olulise ankurinvestorina piiriüleseid fondifondide algatusi, kaasates lisaks Baltikumile Põhjamaid.
Balti riikide ja Euroopa majanduse peamiseks riskiteguriks peavad aga eksperdid muutusi rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, mida iseloomustavad president Donald Trumpi poolt kehtestatud tollimaksud ning nendega seotud globaalset määramatust.
Konkurentsivõime eksperdikogu kutsuti riigikogu majanduskomisjoni eestvõttel kokku 2023. aasta lõpus, et analüüsida Eesti majanduse konkurentsivõimet ja väljavaateid ning tuua välja ideed nende parandamiseks.
Raport täismahus