Endise Ukraina kaitseväe ohvitseri Palisa sõnul pärineb see info Ukraina luureasutustelt, kuid seni ei ole näha mitte mingisugust tegevust vägede koondamisest sellele suunale. Ühtlasi rõhutas Palisa, et Ukraina armee on välja töötanud vastuplaane sellise stsenaariumi jaoks. Kui Vene väejuhatus sooviks alustada uuesti sissetungi põhja suunalt, nagu juba üle kahe aasta pidevalt meedias spekuleeritakse, oleks selleks vaja koondada uus väegrupeering, milliseid reserve Vene väejuhatusel praegu olemas ei ole. See oleks võimalik siis, kui mobilisatsiooniga suudetakse suurendada Vene armee koosseisu veel mitmesaja tuhande mehe võrra. Teine võimalus oleks lõpetada ründetegevused mõnel senisel suunal ja viia väed uueks pealetungiks põhja suunda. Kõik need on hüpoteetilised variandid, mille ettevalmistamine võtaks aega mitu kuud ning mille tegelik realiseerumise tõenäosus on madal. Samasugune hinnang kehtib ka võimaliku uue pealetungi stsenaariumi kohta Valgevene territooriumilt, millega kaasneksid veelgi suuremad poliitilised ja majanduslikud riskid kui uue pealetungi suuna avamisel Venemaa territooriumilt. Vene armeel ei ole Valgevene territooriumil suuremaid võitlusvõimelisi üksusi, kuid see ei sega meediaväljaannetel spekuleerimast viimastel päevadel Venemaa võimaliku rünnakuga ka Leedu suunal.
