Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses arutasid suursaadik ja peadirektor Eesti ja IAEA tehnilist koostööd, IAEA rolli tuumarelvade leviku tõkestamisel ja tuumaohutuse tagamisel, muu hulgas Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžja tuumelektrijaamas.
„Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhiroll tuumaohutuse tagamisel ja tuumaenergia rahumeelse kasutamise edendamisel on äärmiselt oluline,“ ütles Hilpus. „IAEA inspektoritele tuleb tagada ligipääs Ukraina energiataristu objektidele, mis asuvad Venemaa poolt okupeeritud aladel.“
Hilpus lisas, et üks suurimaid ohte tuumaohutusele lähtub praegu Venemaa agressioonist Ukraina vastu, sest sõjategevus on seadnud ohtu Euroopa kõige suurema, Zaporižžja tuumaelektrijaama. Ta tunnustas IAEA inspektoreid pühendunud tegutsemise eest selle nimel, et tagada Venemaa okupeeritud tuumaelektrijaamas ohutus.
Hilpus sõnas, et Eesti hindab kõrgelt IAEA pidevat tuge ja nõuandeid meie riikliku tuumaenergiaprogrammi ettevalmistamisel.
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur asutati 1957. aastal ÜRO egiidi all ning sellesse kuulub 180 riiki. Eesti ühines IAEA-ga 1992. aastal. IAEA põhiülesanneteks on tuumaenergia rahumeelse kasutamise edendamine ning vastava rahvusvahelise koostöö arendamine, samuti tuumarelva leviku tõkestamise kaitsemeetmete rakendamise järelevalve, lisaks on IAEA-l oluline roll riikide toetamisel ÜRO kestliku arengu, eeskätt kliimaeesmärkide saavutamisel ning tuumatehnoloogia turvalisel kasutamisel ning kiirgusohutuse edendamisel.
Arti Hilpus on sündinud 1972. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal ning Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse rahvusvahelise kursuse. 1996. aastal asus Arti Hilpus tööle välisministeeriumi personalibüroo direktori ametikohale, seejärel oli ta Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika büroo direktor (1999–2001 ja 2005–2006) ning julgeolekupoliitika büroo direktor (2006–2008). Aastatel 2001–2004 töötas ta diplomaadina Berliini saatkonnas. Arti Hilpus on olnud aastatel 2009–2012 suursaadik Norra Kuningriigis ja Islandi Vabariigis. Aastatel 2012–2015 oli ta suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas, Makedoonias, Montenegros ja Serbias, aastatel 2015–2018 suursaadik Venemaal, aastatel 2018–2022 suursaadik Lätis. Enne praegusele ametikohale asumist oli Hilpus aastatel 2022–2025 välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna relvastuskontrolli büroo direktor. Alates 2025. aasta sügisest on Hilpus Eesti suursaadik Austrias ja Viinis asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Ta resideerib Viinis.