Aednik Kersti Rannamäe sõnul on sügisväetamisega praegu viimane aeg, sest taimedel kulub talveks vajalike toitainete omastamiseks neli kuni kuus nädalat.
“Kui nüüd sügisel väetada, siis praegu ongi viimane aeg, sest taimed saavad selle signaali, et tuleb hakata talveks ette valmistuma juba augusti alguses, kui päevad lähevad lühemaks ja ööd pikemaks. Talviseks tugevuseks toitainete omastamine võtab taimel neli kuni kuus nädalat,” ütles Rannamäe “Terevisioonis”.
Sügisväetamise eesmärk on aidata püsitaimedel talveks tugevamaks saada. Selleks ei tohiks püsitaimedel kasutada lämmastikurikast väetist, sest lämmastik paneb taime edasi kasvama.
“Lämmastikväetistega väetamise peaks ära lõpetama juuli keskpaigas,” ütles Rannamäe.
Suvelillede puhul võib väetamist jätkata seni, kuni need õitsevad ja sooja jätkub. Ka muru väetamine tuleks lämmastikuga lõpetada. “Ka murutaim jääb nõrgaks, kui talle liiga kaua lämmastikku anda,” märkis aednik.
Sobiva väetise leidmine on Rannamäe sõnul tänapäeval lihtne, sest pakenditel on märgitud, millisele taimele ja aastaajale toode mõeldud on. Kõige olulisem on järgida väetise doseerimisjuhist.
“Palju lihtsam ongi kasutada seda konkreetset toodet, seal on ühte graanulisse pandud õiged asjad kokku. Ja ka doseerimine – paki pealt on kõige olulisem lugeda doseerimist, et kui palju väetist panna,” õpetas ta.
Väetise valikul tuleb arvestada ka sellega, kui hilja seda kasutatakse. Taimed omastavad toitaineid vees lahustunult ning graanulväetisel kulub mullas lahustumiseks aega.
“Kui nüüd oma väetiseandmisega hakata hiljaks jääma, siis on kõige parem võtta vedelväetis, sest siis on lahustumise protsess juba toimunud,” selgitas Rannamäe.
Sügisel soovitab aednik kasutada ka komposti. Kompostis ja turbas leiduvad humiinained ei ole Rannamäe sõnul otseselt väetised, kuid need aitavad taimel mullas olevaid makro- ja mikroelemente paremini omastada. Suve jooksul lagunenud kompost tuleks läbi sõeluda ja kaevata taimede ümber umbes viie sentimeetri sügavusele mulda. Otse puutüve ümber komposti panna ei tasu.
Ka tasub aedniku sõnul mõelda taimekahjuritele ja haigustele. Väikeses koduaias, kus taimed kasvavad tihedalt, tuleks aed koristada.
“Me räägime küll sellest, et elurikkus ja puulehed ning putukad saavad peidus olla, aga kui meil on väike koduaed, siis taimed on nii tihedalt, et kui me tahame neilt palju saada, siis me peame selle ruumi puhtaks tegema,” ütles Rannamäe.
“Kõik maha kukkunud viljad, haigustunnustega lehed, kõik tuleks aiast ära koristada ja komposteerida või jäätmejaama viia, kui on olnud suuremad probleemid,” lisas ta.