Mitme Saksa meediaväljaande teatel on NATO-l teavet, et Venemaa on kasutanud Läänemere põhjas olevat reisilaev Estonia vrakki väljaõppeks ning võimalik, et ka luuretegevuseks.
Mitmel NATO liikmesriigil on teavet, et Estonia vrakile paigaldati mõned aastad tagasi tehniline varustus, mis võimaldab allveedroonide ja -robotite täpset navigeerimist, kirjutavad Saksa meediaväljaanded. Nende andmetel usuvad Lääne julgeolekuringkonnad, et ka Venemaa relvajõud on sarnaseid tegevusi teinud.
Samuti kahtlustatakse, et Venemaa võib vraki ümbrust kasutada luuretegevuse eesmärgil, peites sinna andureid, kirjutavad Saksa väljaanded. Need seadmed võivad salvestada NATO sõjalaevade ja allveelaevade helisid.
Estonia vraki ümbruses kehtib sukeldumiskeeld. Samuti ei paistaks vrakile kinnitatud seadmed eriti silma.
2021. aasta juulis peatas Soome ajutiselt Estonia vrakile kehtinud hauarahu. Paus kehtis kuni 2024. aasta lõpuni. Seadust muudeti selleks, et ametivõimud saaksid uurida laeva hukkumise põhjuseid.
Saksa meedia palus Soomelt, Eestilt ja Venemaalt kommentaari.
Soome piirivalve vastas, et operatiivsetel põhjustel ei avaldata võimalike seiremeetmete üksikasju. Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD artikli järgi on Soomel siiski põhjalik arusaam Venemaa luuretegevusest.
Eesti välisministeerium ütles Saksa meediale, et jälgib koos liitlastega tähelepanelikult arenguid Läänemerel. Ministeerium märkis, et Venemaa on muutunud agressiivsemaks alates oma sõja alustamisest Ukraina vastu.
Vene valitsus ei vastanud Saksa meedia päringule.
Uurimises osalesid Saksa avalik-õiguslikud ringhäälingud WDR ja NDR ning ajaleht Süddeutsche Zeitung.