Eesti loodus on praegu märksa puhtam kui kaks aastakümmet tagasi. Korraldatud jäätmevedu on selle vaikne kangelane. Erasektorist leitakse avaliku konkursi kaudu vedaja ja elanik maksab mõistlikku hinda otseselt teenuse eest. See mudel on töötanud. Ometi rajab 2026. aasta jäätmereform teed hoopis teistsugusele tulevikule, kus kohalik omavalitsus ei ole enam pelgalt hanke korraldaja, vaid üha enam ise jäätmemajanduse operaator. See suund väärib teravat pilku, kirjutab Hirvo Rannu, kes kaitses kevadel Eesti Maaülikoolis magistritöö, mis käsitleb jäätmehoolduse arengut Järva vallas enne ja pärast haldusreformi.
