Ametlike allikate kohaselt on Venemaal sellises reservis ca kaks miljonit meest, kuid võib eeldada, et tegelik arv, kelle hulgast uutesse vägedesse mehi värvata, on palju väiksem. See ei ole hetkel kõige olulisem. Ukraina droonid on alates augustist igapäevaselt rünnanud naftarafineerimise tehaseid, sõjatööstusettevõtteid ning energeetika taristut. Kuigi Venemaa kaitseministeerium teatab igapäevaselt kõigi droonide hävitamisest on tegelikult tabamusi väga palju.
Eile teatati, et kaks päeva tagasi rünnatud Venemaa suuruselt neljas Rjazani naftatöötlemise tehas peatas oma tegevuse. Bloombergi uudises ei pruugi kahelda. Venemaal ei piisa õhutõrje seadmeid ning suuremate ettevõtete ning kriitilise infrastruktuuri kaitseks saaks moodustada ka käsitulirelvadega varustatud ning kiirkorras väljaõpetatud meeskondi. Umbes nii, nagu ukrainlased asusid mõned aastat tagasi tõrjuma Iraani droonide rünnakuid. Kuna näib, et tegemist saab olema mobilisatsiooni paragrahvi järgi teenistusse võetud meestega, siis arvatavasti ei kavatseta neile maksta ka selliseid summasid, nagu Ukraina sõtta värvatud võitlejatele. Samas jääb alati nende puhul kehtima võimalus, et kui Vene armeel tuleb elavjõust kätte puudus, võivad õhukaitsjad leida enda ühel hetkel ikkagi rindelt Ukrainas. Kokkuvõttes on ikkagi tegemist poliitiliselt varjatud mobilisatsiooniga.