Kultuurisaates “OP” tutvustas oma tööd Eesti Kunstimuuseumi raamikonservaator Lea Tall, kelle sõnul tekitavad vanad ja väärikad kunstiteosed mõnikord aukartust.
“Laiemas mõttes on kunstikonservaatori ülesanne hoolitseda, et need kaunid kunstiteosed kestaksid kauem ja näeksid ka näitustel head välja,” selgitas Tall. Ta lisas, et praktiline töö algab alati dokumenteerimisest ja kahjustuste kaardistamisest ning oluline on ka otsustada, kui palju üldse konserveerida.
Tall rääkis, et raamikonservaatori amet on talle loomulik valik, sest see ühendab tema lapsepõlvest saadik kestnud huvid. “See valik tuli ikkagi sellest, mida ma kõike olen lapsepõlvest peale elu jooksul armastanud. See on kõik see kunst, ajalugu, meisterdamine,” sõnas ta.
Üht lemmikkunstiteost konservaatoril ei ole. “Üldiselt mul ikkagi need lemmikud vahelduvad ka vastavalt sellele, millega – või võiks isegi öelda, et kellega – ma oma töös või ka näitustel käies kokku puutnud,” rääkis Tall.
Tall tunnistas, et tema töö üks kõige suurem rõõmuhetk on see, mil sobiv raam saab oma originaalpildiga taas kokku. Kuigi tööga kaasneb aukartus väärtuslike teoste ees, on see tema sõnul ka suurim tunnustus.
“Mõnikord küll on selline natukene kõheduse ja aukartuse tunne, et siin on nii palju mitmes mõttes väärtuslikke, kauneid ja ka vanu maale, aga teiselt poolt on see ka väga suureks preemiaks, et need maalid on tõesti näiteks väga kaunid ja mõnikord kohe panevad koridoris või kuskil nähes hetkeks seisatama ja aeg nagu peatuks,” ütles Tall. “See on selline eriline ja kaunis maailm.”