Norra teatel koondab Vene president Vladimir Putin tuumarelvi ja allveelaevu Arktika piirkonnas, samal ajal kui riik valmistub sõjaks NATO-ga.
Norra kaitseminister Tore Sandvik väitis, et tema riik on avastanud, et Venemaa on suurendanud oma sõjalist kohalolekut Arktikas, eriti Koola poolsaarel.
Poliitik ütles ka, et Vladimir Putin on püüdnud hõivata Arktika piirkonda, kus asub tema laevastik, et blokeerida laevateed NATO liitlaste juurde, kui sõda puhkeb.
„Venemaa koondab relvastust Koola poolsaarel… kus asub üks maailma suurimaid tuumalõhkepeade arsenale,” ütles Sandvik väljaandele Telegraph.
„Need [tuumarelvad] ei ole suunatud ainult Norra, vaid ka Ühendkuningriigi ja üle pooluse Kanada ja USA peale,” sõnas ta.
„Meie oleme NATO silmad ja kõrvad selles piirkonnas ning me näeme, et nad katsetavad uusi relvi, näiteks hüperhelikiirusega rakette, ning nad katsetavad tuumarelvaga torpeedosid ja tuumalõhkepäid,” lisas ta.
Koola poolsaar, mis on kuulus maailma suurimate tuumarelvavarude poolest, mängib võtmerolli Kremli võimes anda „teine löök”.
Mõiste „teine löök” viitab riigi võimele vastata vastase esialgsele tuumalöögile.
Koola poolsaarele, mis on ajalooliselt olnud Venemaa Põhjalaevastiku koduks, rajati juba 1733. aastal kindlustused Vene impeeriumi kalapüügi ja kaubateede kaitsmiseks.
Tänapäeval on aga Sandviki sõnul piirkonnal ähvardavam eesmärk.
Poliitiku sõnul on Putin Ukrainas märkimisväärseid kaotusi kandnud, kusjuures miljon sõdurit on kaotatud, ent laevastik on jäänud puutumata ja seda arendatakse.
Viimase kahe aasta jooksul on Venemaa vette lasknud uue fregati ja mitmeotstarbelise allveelaeva.
Sandvik märkis, et Venemaa kõige ohtlikum aspekt on praegu tema allveelaevad.
Kuigi Kreml võib Ukraina sõjas raskustes olla, võimaldavad tema tuumalõhkepead ja „teise löögi” võime säilitada oma sõjalise suurriigi staatust.
Enne viimaseid arenguid kuulus Venemaa laevastikku vähemalt 16 tuumaallveelaeva ja täiustatud hüperhelikiirusega rakett Tsirkon, mis on võimeline liikuma kiirusega kuni kaheksa korda kiiremini kui helikiirus.
Sandvik rõhutas Vene laevastiku jälgimise olulisust, väites, et see on „NATO kõige olulisem seireüksus”.
Piirkonna jäämütside sulamine võimaldab aga avada uusi laevateid, mis on rahaliselt tulus Euroopa ja Aasia vahel sõitvatele laevadele.
Oslos aga väidavad ametnikud, et Arktika kahe strateegiliselt olulise laevatee kontrolli pärast tekib tihe konkurents, kuna need potentsiaalsed kanalid oleksid konfliktis Venemaaga peamisteks varustusliinideks.
Esimene oluline marsruut on Bear Gap, kitsas veekogu Norra mandriosa ja Svalbardi saare vahel, mille Venemaa laevad peavad läbima Atlandi ookeani pääsemiseks.
Teine on GIUK Gap, strateegiline läbipääs Gröönimaa, Islandi ja Ühendkuningriigi vahel, mis osutub piirkonna mereväe jaoks eluliselt tähtsaks.
„Putin ei ole rahust huvitatud… Putini plaan ei ole stabiilne rahu Ukrainaga. Kui ta saab, tuleb ta tagasi,” ütles Sandvik.
„Isegi kui meil on Ukrainas rahuleping, kus on sõdurid kohapeal ja olukord on stabiilne, mobiliseerib ta ühe analüüsi kohaselt miljoneid sõdureid Soome piiri lähedale,” lisas ta.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.