Avapäeval 400 m vabaujumises 3.43,71 kirja saanud Zirk oli teisel päeval võistlustules enda põhialal ehk 200 meetri liblikujumises.
Eelringidest parima ajaga 1.56,22 finaali pääsenud eestlane vajutas finaalis esimesest meetrist jala gaasipedaalile ning enam tagasi ei vaadanud. 100 meetri pöördes oli Zirki edu konkurentide ees ligi viis sekundit ja finišiseina puudutas tulemusega 1.53,43.
«Päris okei ujumine, kartsin isegi suuremat haamrit,» sõnas Zirk pärast finaali pressiteate vahendusel. «Enne ujumist olin enda jaoks paika pannud, et aeg alla 1.54 on hea ning aeg alla 1.53 väga hea. Seda loogikat järgides täitsa hea ujumine.»
«Lühirajal on pööretele pihta saamine väga tähtis, sest neid on palju ning seal võib võita ja kaotada aega. Kindlasti on see koht, kus saan juurde panna. Samas praeguses faasis on see väga normaalne ning ideaalselt peavad asjad klappima tiitlivõistlusel,» lisas Eesti parim meesujuja.
Hea tulemus tõstab Eesti rekordimehe jooksvas Euroopa hooaja edetabelis viiendaks. Mullu alustas Zirk sel alal hooaega tulemusega 1.54,10 ning ujus toona detsembris tänaseni kehtiva Eesti rekordi 1.50,39.
Zirki nimel on 200 m liblikujumises nüüd lausa 42 Eesti kõigi aegade kiireimat tulemust. Rotterdamis stardib Zirk veel 200 m vabaujumises.