Kunstirühmitus Multinektar tõi Tartusse Pallase galeriisse oma väljapaneku “Multinektar multiversumis”, mis annab ülevaate 12 noore kunstniku salauniversumitest ja nende kokkupuutepunktidest.

Multinektari näitus on mõtisklus kunstnike kokku tulemisest ja ühtsuse loomisest olles osa kunstirühmituse kollektiivist. Kuigi igal kunstnikul on oma salauniversum ja käekiri, siis olles rühmituse liige, avaldavad mõju ka teised kunstnikud ja nende looming.

“Tihtipeale me kunstnikena üksi pusime oma ateljees ja oleme natuke sellised võib-olla eraklikud oma loomeprotsessis, aga tänu sellele näituse protsessile me tulime kokku,” ütles kunstnik Ingmar Roomets.

“Meil olid grupichatid, saatsime omavahel töid ja jagasime maalimisprotsessi ja saime omavahel tagasisidestada,” lisas ta.

Nii on mõnel kunstnikul esialgne plaan, millega näitusele tulla tagasiside käigus asendunud täiesti uue väljapanekuga.

“Tagasiside oli viisakalt läbi lillede öeldud, et tee uuesti. Tegin, tegin paremini,” ütles kunstnik Ott-Kaspar Sults.

Koos loomise käigus on kunstnike töödesse jõudnud ka mitmeid ühiseid motiive nagu näiteks putukad, pisarad ja vihm, samuti punane värv.

“Siin on nagu maalilist lähenemist väga erinevate nurkade alt, aga siin on kindlasti väga näha ka meie mingit siduvat alustala. Meil on jagatud väärtused selle koha pealt, mida me näeme, milline võiks kujutav kunst olla ja maal kui väärtus üleüldiselt, et hästi palju kaasaegsust, aga samas traditsioonide austamist sügavalt,” ütles kunstnik Kadri Kalve.

Rühmituse Multinektar lõid eelmisel aastal Pallase tudengid, et leida innustust, tuge ja inspiratsiooni üksteise seltskonnast, loomingust ja ideedest.

“Kui sa alustad noore kunstnikuna, siis sa lähed ikkagi väga ebakindlasse olukorda. Sa ei oska öelda, kas sinu loomingut tahetakse. Sa mingi hetk kaotad tervisekassa ka ära, kuna sa oled arvatavasti töötu, et minna vastu üpriski hirmsale ja samas ootust tekitavale olukorrale. See Multinektar on nagu tugisüsteem, et kui me jääme nüüd kõik kokku selle ühisvaimuga, siis me jõuame kohtadesse, kus me üksinda iial ei jõuaks,” rääkis Kadri Kalve.