Tervelt 61 protsenti Ida-Virumaa elanikest tunnistas, et nende rahaline seis on viimase aasta jooksul halvenenud. Vaid Põlvamaa inimeste elujärg on veelgi rohkem langenud. Need kurvad faktid on igati loogilised olukorras, kus Eesti on Euroopa kiirema hinnakasvuga riik ja kümned tuhanded pered on hädas üha kallineva toidukorviga.
Lisame siia Ida-Virumaa jätkuvalt suure tööpuuduse määra ja madala mediaanpalga, mis teises kvartalis oli 1376 eurot (ühe euro võrra oli see väiksem vaid Valgamaal). Võrdluseks: Tallinnas oli samal ajal mediaanpalk ehk siis summa, millest pooled töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem, 1919 eurot.
Kõige selle valguses on põhjust küsida, mida toob 2026. aasta riigieelarve Eesti inimestele, eriti neile, kes praegusel keerulisel ajal vaevu ots otsaga kokku tulevad. Kas Reformierakonna juhitud valitsuse eelarveotsused pakuvad kindlust ja turvatunnet ka meie maakonna töötutele, üksikvanematele, eakatele ning lastega peredele?
Vastus on selge “ei”. Eelarvekava sisaldab valikuid, mis suurendavad ühiskonnas ebavõrdsust, süvendavad Eesti-siseseid lõhesid ega märka nõrgemaid. Tuleviku arvelt tehakse kingitus niigi jõukatele inimestele. Nigela reitinguga maadleva valitsuse maksuotsused jätavad järgmisel aastal palgaredeli ülemises otsas olijatele − neile, kes teenivad kuus üle 4000 euro − aastas täiendavalt kätte 1848 eurot. Samal ajal “võidavad” need, kelle palk on alla 1200 euro, aastas juurde kõigest 121 eurot ja kuus 10 eurot. Mida saab 10 euro eest?
Kümnendiku jõukate ülekuldamisele kulub enam kui 100 miljonit eurot. Samal ajal ulatub eelarve puudujääk lähiaastatel ligi kahe miljardi euroni, riigi laenukoormus paisub mühinal ja intressimaksed mitmekordistuvad. Kõik see teeb karuteene ka meie majandusele ja kahandab tulevikuväljavaateid.