Milline on meie elektrihind võrreldes naabritega ja kuidas see madalamaks võiks saada? Eurostati andmetel oli 2024. aasta teises pooles Eesti elektri lõpphind koos kõigi hinnakomponentide ja maksudega keskmise suurusega kodutarbijale 22,14 s/kWh. See on tublisti alla Euroopa Liidu keskmise (28,72), madalam Soomest (27,29) ning samaväärne Läti (22,79) ja Leeduga (21,44). Tarbijate ostujõudu arvestades oli Soome elektri lõpphind sellistele tarbijatele seitse protsenti madalam kui Eestis ja teistes Baltimaades meist omakorda 15–20 protsenti kõrgem.
Äritarbijate osas on pilt kirjum. Eesti väiksemate elektritarbijate käibemaksuta lõpphind on 15,98 s/kWh, mis on kõrgem kui Soomes (10,42), kuid madalam Lätist (17,4) ja Leedust (19,61) ning ka ELi keskmisest (22,28). Meie suuremad tööstusettevõtted maksavad 14,21 s/kWh, mis on ELi keskmise (14,25) lähedane, kuid oluliselt kallim kui Soomes (5,21), Lätis (10,59) või Leedus (12,68). Seega on meie elektrihind kodutarbijate ja väiksemate äritarbijate jaoks ELi üks soodsamatest, suuremate äritarbijate seas aga regiooni keskmine. Balti- ja Põhjamaade võrdluses oleme suurte äritarbijate hulgas konkurentsist väljas. Mitmetes ELi riikides toetatakse tööstust kodumajapidamiste kõrgema elektrihinna kaudu. Meil on vastupidi – väiketarbijate võrgutasu on madalam ja suurtarbijate oma kõrgem kui naaberriikides. Oleme elektrihinna alandamiseks suurtarbijatele teinud väikseid samme läbi aktsiisierinevuste, kuid see on selgelt ebapiisav.
Energiamajanduse arengukava eelnõu seab eesmärgiks, et kõigi tarbijagruppide jaoks oleks lõpphind alla Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola ja Taani aritmeetilise keskmise. On selge, et Soome ja Rootsi tööstuste hindade saavutamiseks pole meil odavat hüdro- ja tuumaelektrit, aga keskmise lõpphinnani jõudmiseks on võimalusi küll. Investorid vaatavad siinset piirkonda ühtsena ja eristumiseks piisab alla keskmise jäävast hinnast. See kehtib Eesti mõistes keskmise suurusega tööstustele, kus enamasti elektrikulu ei ületa kolme protsenti toote omahinnast.