Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD uudisteportaal Tagesschau avaldas reedel põhjaliku uurimisloo, mille kohaselt on NATO liikmesriikide luureteenistustel tõsine kahtlus, et Venemaa kasutab Läänemere põhjas lebavat reisiparvlaev Estonia vrakki oma allveeluureoperatsioonide ja sõjaliste harjutuste läbiviimiseks.
Estonia vrakk, mis jäi 28. septembri 1994. aasta ööl tormisel merel põhja, asub 80 meetri sügavusel Soome Utö saarest kagus. Kuna vrakk on kuulutatud ametlikuks hauapaigaks, kehtib seal rahvusvaheline sukeldumiskeeld, millega on liitunud ka Venemaa. Ometi viitavad lääne luureallikad, et Venemaa on keeldu eiranud ja kasutab vrakki allveetehnika katsetamiseks ning luureseadmete peitmiseks.
NATO andmete järgi olevat vraki külge paigaldatud seadmeid, mis võimaldavad navigatsiooni ja andmeedastust allveerobotitele ja droonidele. Lisaks kardetakse, et piirkonda on paigutatud hüdrofone ja sensoreid, mis salvestavad NATO sõjalaevade ja allveelaevade unikaalseid akustilisi signatuure – sisuliselt nende „helisõrmejälgi“.
Mitmed sõjaväeallikad on Tagesschau andmetel märkinud, et Estonia hukkumispaik on geograafiliselt ideaalne luurepositsioon: see asub NATO ja Venemaa huvisfääride piiril, rahvusvahelises vees, kuid poliitiliselt ja emotsionaalselt tundlikus tsoonis, kus tavapärane kontroll on piiratud. Kuna piirkonnas valitseb ametlik tseremoniaalne vaikus ja tavalisi uuringuid ei toimu, võib Venemaa seal tegutseda peaaegu takistamatult.
Eesti välisministeerium kinnitas Tagesschau päringule vastates, et koostöös liitlastega jälgitakse tähelepanelikult Venemaa tegevust Läänemerel, kus Moskva on pärast Ukraina ründamist muutunud „järjest agressiivsemaks“. Soome piirivalve lisas, et operatiivsetest põhjustest tulenevalt detaile ei avaldata, kuid Helsingil on „lai ülevaade Venemaa luuretegevusest oma vetes“.
Muuhulgas meenutab Tagesschau, et aastatel 2021–2024 oli Estonia vraki kaitse ajutiselt peatatud, et lubada tänaseni küsitavaks jäänud laevahuku põhjuseid puudutavate uute tõendite uurimist. Ent sel ajal võis ka Venemaa oma tegevust hõlpsamini varjata.
Venemaa kaitseministeerium ei vastanud Saksa ajakirjanike päringutele, kuid uurimisega seotud allikad kinnitavad, et sarnaseid Vene allveesensoreid on leitud ka mujal Euroopas – sealhulgas Leedu rannikul, Suurbritannia vetes ja isegi Iirimaa lähedal.
Venemaa allveeluure eest vastutab Tiefseeforschung’i peavalitsus (GUGI) – otse kaitseministeeriumile alluv salastatud üksus, mille käsutuses on miniallveelaevad, droonid ja „uurimislaevad“, nagu kurikuulus Jantar. Just seda laeva on Läänemere ja Põhjamere vetes korduvalt märgatud piirkondades, kus paiknevad mereäärsete rahvusriikide allveekaablid ja energiataristu.
Estonia katastroof on Eesti lähiajaloo üks sügavaim haav, ja kui selgub, et Vene sõjavägi on teinud sellest oma salategevuse platsdarmi, peab Eesti koos liitlastega nõudma täielikku läbipaistvust ja rahvusvahelist uurimist. Mälestus ligi tuhandest hukkunust nõuab, et ükski võõrvõim ei tohi enam kunagi astuda nende rahupaika vargsi ja karistuseta.