„Tänaseks oleme tuvastanud, et mitmed artiklis esitatud väited ja olukirjeldused ei kirjelda konteksti terviklikult või põhinevad kolmandate isikute vahejuhtumite tõlgendustel, mitte alati ka Eesti kontingendi kogemusel. /…/ Tsiviilkahjude tahtlik tekitamine Eesti kaitseväelaste tegevuse tagajärjel ei ole leidnud kinnitust,“ ütles SP ülem kolonel Toomas Väli.

Faktikontrolli tulemusi on jagatud Riigiprokuratuuriga. Kriminaalmenetlusi algatatud ei ole.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo andis kaitseväe struktuuriüksustele ning endiste Afganistanis osalenud allüksuste ülematele korralduse ette kanda võimalikest märkamata abivajavatest veteranidest ning kõigist võimalikest sõjakuritegude kahtlustest ja vahejuhtumitest, mida sellisena tõlgendada võiks. 23. oktoobri kella 1300 seisuga täiendavaid juhtumeid tuvastatud ei ole.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo: „Olen siiralt kindel, et Eesti sõdurid on välisoperatsioonidel teinud kõik, et tsiviilisikute elusid hoida. Oleme omaenda eludega riskinud, et tsiviilisikuid säästa ja päästa. Sedasi oleme oma üksusi põhjalikult drillinud. Liitlased on tunnustanud Eesti sõdureid kui põhjamaiselt külma närviga professionaalseid võitlejaid, kes ohuolukorras pead ei kaota. Igasugune vastupidine käitumine käiks sõduriau pihta.“

EE artiklis esitatud väited, mida on tänaseks kontrollitud.

/—/ Erik /—/räägib /—/oma tuttavast. Too sattus tulevahetusse ning tema kuuli ette jäi juhuslikult väike tüdruk. Tüdruk vajus pikali, ta oli surnud. Keegi kohalik pani hiljem tüdruku surnukeha aiakärusse ja tõi käru nende baasi juurde… /–/

Reaalne sündmus toimus varasema rotatsiooni käigus, kus ESTCOY vastas raskekuulipildujast Talibani võitlejate tulele. Kontakti järgselt tõi kohalik elanik baasi väravasse käsikärul haavatud lapse, kellele ESTCOY võitlejad tahtsid anda vastavalt standardsetele tegevusprotseduuridele elupäästvat esmaabi. Laps siiski suri ja kohalik nõudis surnud lapse eest raha.

Juhtunu osas toimus ka Ühendkuningriigi sõjaväepolitsei juhtimisel uurimine (ESTCOY kuulus Ühendkuningriigi lahingugrupi kooseisu). Selle käigus tuvastati, et lapse kehal oli püstoli kuulihaav. Eestlased kasutasid kirjeldatud lahingkontaktis raskekuulipildujat kaliibriga 12,7 mm, mis on oluliselt suurem püstolite kaliibritest. Uurimise lõpplahendus antud olukorrale oli, et kas Talibani võitlejad või perekond ise olid antud surma põhjustajaks ja Eesti sõdureid süüdistades üritati raha teenida. Oluline on märkida, et vastavalt standardsetele tegevusprotseduuridele – tule avamine relvastamata tsiviiliisikute vastu oli ja on keelatud, kõik haavatud tsiviiliisikud, olenemata nende kuulumisest Talibani, said elupäästvat meditsiiniabi.

Väljavõte toonastest lahingureeglitest ühel ajahetkel:

(a) Käesolevad juhised ei mõjuta Teie õigust enesekaitsele.

(b) Sellest hoolimata, peate Te kõigis olukordades kasutama ainult niipalju jõudu, kui on hädavajalik.

(2) TULIRELVI TULEB KASUTADA KUI VIIMAST VÕIMALUST

(i) Inimese pihta võib tule avada ainult siis, kui isik sooritab või on kohe sooritamas tegu, mis tõenäoliselt seab ohtu inimelu ning pole mingit muud võimalust ohu ära hoidmiseks.

(ii) Vara kaitstes ei tohi surmavat jõudu kasutada muidu kui inimelu on ohus.

(3) HOIATAMINE. Enne tule avamist PEAB andma hoiatuse. Välja arvatud juhul kui:

(a) Hoiatamine suurendab surmaohtu Teile või mõnele teisele isikule peale ründaja(te).

(b) Teie või teised lähiümbruses on relvastatud rünnaku all.

(c) Hoiatage hüüdes: „ARMY, STOP OR I FIRE!“ /…´/.

(4) TULE AVAMINE. Kui Te olete sunnitud tule avama:

(a) Tulistage ainult sihitud laske

(b) Ärge tulistage rohkem laske kui vajalik

(c) Võtke tarvitusele kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, et mitte vigastada kedagi teist peale sihtmärgi.“

Veteran veebel Toomas Roots: „Täpselt nii need reeglid olid ja nii me käitusime. On olnud olukordi, kus tsiviilisikud on lahingkontaktis mitme tule vahele jäänud, surma või haavata saanud. Tahtlikult ei ole keegi meie omadest nende pihta tulistanud.“

/…/ Miks meil oli soomukis alati igaks juhuks üks ekstra Kalašnikov varuks. Te ei saaks aru. Sest see on sõda.. /—/

Relvade osas tuvastas SP faktikontroll järgmist. Ühe üksuse ülema sõnul: „Seda juhtus suhteliselt harva kui Talibanilt saadi kätte relvad. See oli Ühendkuningriigi lahingugrupile väga suur edu ja väga tähtis tõestusmaterjal ning kuna igas Eesti üksuses oli ka briti sidemeeskond, siis need asitõendid dokumenteeriti ja edastati esimesel võimalusel Ühendkuningriigi sõjaväepolitseile./…/ Toetudes nendele tähelepanekutele, arvan et sellised jutud, et kogu aeg vedeles soomukis trofeerelv, ei ole väga suure tõenäosusega tõene. Selle kirjutise valguses võib arvata ju, et neid oli rohkem kui 1, sest üksuses oli ikka ~ 12 soomukit, mis teeb väite veel ebatõenäolisemaks.“

/—/ Madis rääkis neile, kuidas oli eelmine päev saanud „kolm korda laipa torkida“. Nägi taliibi, kellel oli jalg ribadeks, käes oli näha liikumas närve ning konte. Üht tsiviilisikut tulistasid nad ise, kui see hakkas autoga põgenema ja sõdurid lasid tema pihta – „kogemata“.

Vbl Toomas Roots: „Ühe sündmuse juures olin ise ja teist olen kontrollinud. See on valejutt, keegi tsiviilisik ei põgenenud ja tema pihta ei tulistatud. Laipu ei rüvetatud kunagi, kontrolliti, kas inimene on elus ning otsiti vastavalt reeglitele läbi.“

Artiklis esinenud väited, mis ei ole olemasolevates ettekannetes ja vestlustes leidnud kinnitust ega ümberlükkamist ja vajavad täiendavat faktikontrolli.

/—/ Erik ise nägi kord pealt, kuidas väike afgaani tüdruk viskas tillukese kivi Eesti sõduri poole. Too võttis suure kivi ja viskas tüdrukule kõhtu. /—/

Väidet kontrolliti dokumentide ja mitmete intervjuudega. Ühes lahingukahju ettekandes on välja toodud, kuidas afgaani lapsed viskasid Eesti sõdureid kividega ning selle tulemusena murdus ühel Eesti sõduril hammas.

Säärasel viisil kohalike laste poolt kivide viskamine sõdurite pihta ja suunal oli toona üsna tavapärane. Enesekaitseks kasutasid Eesti sõdureid laste eemale peletamiseks mini-flare paugutajaid. Fakti selle kohta, et Eesti sõdur oleks „suure kiviga“ afgaani lapsele kõhtu visanud, ei ole SP suutnud tuvastada.

Vbl Toomas Roots: „Jutt kivide loopimisest. Tavaliselt loopisime lastele komme. Keegi ei kanna soomuki peal kivi kaasas. Juhul, kui tsiviilisikud kive loopima hakkasid, lasti õhku üle nende peade „mini-flare“.“

/—/ Kord oli kuulda kauguses suvalist lasku, ükski sõdur ei pööranud sellele tähelepanu, aga järsku ilmus oma kabinetist välja nende kõrge ülemus ning laskis metsikud valangud küla poole. „Ma ei saa rääkida ühelegi tavaarstile, kuidas me kohalikke piinasime,“ ütleb üks Eesti missiooniveteran. „Kuidas me kellegi kogemata maha lasksime. /—/

Fakti kontrollimatu tule avamisest ei ole SP faktikontroll tuvastanud. Fakti piinamise kohta ei ole SP tuvastanud. Kui kellelgi on selle vahejuhtumi kohta informatsiooni, palun SP-le teada anda.

Korduvalt ISAF missioonil Eesti allüksusi juhtinud tänane Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Madis Koosa: „Jutud tahtlikest tsiviilisikute tulistamisest või koguni piinamisest on üllatavad. Ei tea ühtegi sellist juhtumit. Lahingudrillid on üles ehitatud nii, et selliseid olukordi igal juhul vältida.“

Vbl Toomas Roots kinnitab, et on iga ESTCOYga ühenduses olnud. „Sellised jutud oleks ammu levinud, midagi sellist ei ole olnud. Eesti kompaniiülemad ja veeblid, kes on jaoülemad, on mõistusega inimesed. Et kedagi pole piinatud, seda võin täiesti kindlasti öelda käsi südamel.“

Töö faktide tuvastamiseks (kes, kus, millal, mis asjaoludel) jätkub. SP on jätkuvalt avatud dialoogiks Eesti Ekspressi ajakirjanikele ja nende allikatele.

Veteranipoliitikast

Kaitseväe ja kaitseministeeriumi esindajad arutasid 21. oktoobril kaitseväe varasemaid ettepanekuid veteranide sotsiaalse turvalisuse parandamiseks ja bürokraatia vähendamiseks.

„Hetkel on kaitseministeeriumi kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakond läbi analüüsinud 2012. aastast pärineva veteranipoliitika. Sellest lähtuvalt on koostatud veteranipoliitika uuendamise lähteülesanne ehk uuendamise eesmärk, põhimõtted, kriitilised aspektid jne, mida on tänaseks kaitseministeeriumi asekantslerile tutvustatud. Esialgse kava kohaselt peaks veteranipoliitika uuendatud ja uus kinnitatud olema 2026. aasta I kvartali lõpuks.

Paralleelselt on kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakonnal käsil veteranidele suunatud küsitluse läbi viimine, et saada veteranide kogukonna perspektiiv kehtivale poliitikale, selle tugevustele ja puudustele. Peale veteranide küsitlust on planeeritud läbi viia fookusgrupi uuring, ehk erinevate poliitika suhtes oluliste osapoolte uuring, et saada nende perspektiiv (nt KV, KL, MTÜ-d).“ kinnitas ministeerium.

Hea veteran ja veteranide lähedane!

Kaitsevägi ja teie relvavennad on teie jaoks alati olemas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare