Dementsuse risk hakkab märgatavalt suurenema alates 65. eluaastast, kuid spetsialistid rõhutavad, et tegemist pole vananemise normaalse osaga. Statistika näitab selget seost vanuse ja dementsuse esinemissageduse vahel: «65–70-aastaste vanuserühmas on dementsuse esinemissagedus veel suhteliselt väike, umbes 2–3 protsenti,» selgitas professor Toomsoo. «Kuid 80. eluaastaks suureneb risk juba 20 protsendini ning 90-aastaste ja vanemate seas võib esinemissagedus ulatuda 30–50 protsendini.» Üllatavalt esineb dementsust aga ka noorematel inimestel. Varajase algusega dementsus võib ilmneda juba 30.–40. eluaastates, kuigi sellised juhud on harvad.
Neuroloogid ja gerontoloogid on kindlaks teinud, et lisaks vanusele mõjutavad dementsuse riski mitmed tegurid. Need hõlmavad geneetilist eelsoodumust, südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti, ajutraumasid, elustiili faktoreid, nagu vähene füüsiline aktiivsus ja ebatervislik toitumine, ning madalat haridustaset. «Oluline on mõista, et kuigi geene muuta ei saa, on enamik teisi riskitegureid muudetavad,» rõhutas professor Toomsoo. «Tervislike eluviiside järgimine võib dementsuse riski oluliselt vähendada, isegi geneetilise eelsoodumuse olemasolul.»