Keemiafirma Evonik tegevjuht Christian Kullmann andis intervjuu ajalehele Süddeutsche Zeitung ning avaldas sügavat muret Saksa tööstuse pärast. Tööstur nõudis EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) kaotamist ja energiahindade langetamist.
Evonik annab tööd ligi 32 000 inimesele ning firma müügitulu oli eelmisel aastal 15 miljardit eurot.
Kullmann pole samas rahul EL-i heitmekaubanduse süsteemiga ning ei toeta ka selle karmistamist. Ta leiab, et ETS paneb ettevõtetele liiga suure koormuse.
Kullmanni sõnul on Euroopal maailma karmim heitkoguste kauplemise süsteem. Saksamaa majandus sõltub aga ekspordist, sealhulgas ka keemiatööstusest. Ajakirjanik uuris seejärel täpsemalt, milles probleem seisneb.
“Paljud tööstusfirmad on kriisis. Majandus on nõrk ja ebakindlus on suur. Lisaks sellele püsivad energia ja tooraine hinnad kõrgel tasemel. Selle kriisis on süsiniku maks Euroopa tööstusele rahvusvahelises konkurentsis veel üks asi, mis paneb meid ebasoodsasse olukorda. Samal ajal impordib Euroopa tohutul hulgal tooteid riikidest, kus on suured heitkogused. Need riigid on edukad, sest saavad tegutseda ilma selle täiendava maksuta. Pean seda meie tööstuse, heaolu ja kasvu jaoks väga ohtlikuks. CO2-maks tuleb kaotada või seda tuleb väga drastiliselt reformida,” vastas Kullmann.
Kullmanni sõnul praegune heitkoguste süsteem ei toimi, sest selline süsteem saab toimida ainult siis, kui selles osaleb ka ülejäänud maailm. Kuna USA ja Aasia selles ei osale, kahjustab CO2-maks hoopis Euroopa konkurentsivõimet.
Kullmann ütles, et ka niiöelda kliimatollid ei kaitse kohalikku tööstust ja tõi näiteks USA ja EL-i vahelise kaubanduslepingu.
“Selle kokkuleppe kohaselt saavad Ameerika konkurendid saata oma kaupu Euroopasse nullprotsendilise tollimaksuga, olenemata nende tekitatud heitkogustest. Meie seevastu maksame USA-sse eksporditavate kaupade puhul kõrgeid tolle,” rääkis Kullmann.
Ta tõi välja, et Saksamaa annab vaid kaks protsenti ülemaailmsetest heitkogustest. Saksamaa tööstus on kliimasõbralik, kuid Euroopasse imporditakse suure süsinikujäljega kaupu. Kullmann tõi veel välja, et globaalne majandus on täielikult muutunud.
“Me oleme täiesti teistsuguse surve all, mitte ainult üldise kehva majandusolukorra tõttu. Kogeme suurt muutust, kõik võitlevad iseenda eest, tööstusriigid ei lahenda enam globaalseid probleeme koos. Võtke näiteks Olaf Scholzi muidu hea idee kliimaklubi kohta. See on täielikult läbi kukkunud. Nüüd seisame silmitsi konkurentidega, keda toetavad nende endi valitsused ja kellel on oluliselt madalamad energia- ja toorainekulud,” rääkis Kullmann.
Tema sõnul tuleb langetada ka energiahindasid. “Võrreldes meie konkurentide hindadega on need siin umbes kolm korda kõrgemad. Võtame näiteks USA, energiakulud on seal oluliselt madalamad ja süsiniku maksud pole ebaproportsionaalselt kõrged,” ütles Kullmann.
Ta tõi veel välja, et kliimamuutustega vastane võitlus on inimkonna üks tähtsamaid ülesandeid.
“Selle vastu võitlemiseks vajame tipptasemel tehnoloogiat, mis meil juba on või saame Euroopas ja Saksamaal arendada. Paljud jätkusuutlikkuse ja kliimakaitse lahendused tulevad keemialaborist,” rääkis Kullmann.
Kullmann avaldas lootust, et kantsler Friedrich Merz ja Müncheni Bayerni fännist (Evonik on Bayerni rivaali Dortmundi Borussia suursponsor – toim) rahandusminister Lars Klingbeil on olukorra tõsidusest aru saanud ning toetavad nüüd pragmaatilist lähenemist.