Ott Raidmets andis “Vikerhommikule” intervjuu reedel, päev enne Endla teatri “Arkaadia” esietendust. “Pärast etendusi on alati selline hea rammestus,” vastas Raidmets saatejuht Piret Koolile, kuidas ta ennast vahetult pärast viimast kontrolletendust tunneb. “Üldiselt olen praegu väsinud. See on lihtsalt olnud väga intensiivne nädal, aga heas mõttes. Ma arvan, et ma praegu ei mõtlegi väga midagi. See ongi võib-olla kõige parem, ma olen heas mõttes endast kõik välja saanud lasta ja mingi rahu on minu sees.”
Raidmets kehastab “Arkaadias” koduõpetajat Septimus Hodge’i, kelle käe all omandab teadmisi 13-aastane Thomasina Coverly. “Nende vahel on eriline side. Ennekõike selle tõttu, et tüdruk, keda ta õpetab, ei ole päris tavaline. Ta on nutikas ja mõtleb väljaspool kasti, tal on väga loominguline ja huvitav viis, kuidas asju mõtestada. See avaldab koduõpetajale ehk minu tegelasele muljet. Ta oskab seda hinnata, isegi kui väga paljud tema ümber olevad inimesed, kaasa arvatud tema ema või onu ei mõista seda,” tutvustas ta.
Thomasina Coverlyt kehastab lavastaja Elmo Nüganeni kõige noorem tütar Sonja Nüganen. Laval on ka tema esimene tütar Saara Nüganen, kellega Raidmets 13 aastat koos oli.
“Meie eluteed läksid umbes pool aastat tagasi lahku. Selles mõttes on minu elus vahepeal päris palju muutunud, aga meil on 2,5-aastane imearmas laps Ruut, keda me kasvatame endiselt edasi. Me ei ela küll enam koos, aga ma arvan, et me oleme selle olukorraga väga hästi kohandunud ja saame hakkama,” lausus ta.
“Arkaadia” on esimene Elmo Nüganeni lavastus, kus Raidmets mängib. See võimalus on talle mitmel moel väga oluline ja südamelähedane olnud. “See on tõesti olnud vägev kogemus. Me oleme enne Elmoga enne teinud filmialaselt koostööd, kus tema on olnud režissöör, aga teater on midagi muud, teater on kindlasti tema number üks pärusmaa,” rõõmustas Raidmets. “See kogemus on tõesti olnud mulle väga oluline olnud, sest ma olen olnud teatrist nii pikalt eemal. Minu viimane esietendus oli poolteist aastat tagasi Endla teatris.”
Eelmisel hooajal pidi Raidmets ühes uues lavastuses kaasa tegema, kuid ootamatu sigmasoole lõhkemine lõi ta kuudeks rivist välja. “See oli 24. detsember, kui ma ärkasin hommikul üles kõhuvaluga, mis oli tavapärasest tugevam. Läksin Mustamäele Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO-sse ja tunnen, et kõhus oli juba ebanormaalselt suur valu. Tõusin püsti ja järsku tundsin, peaaegu lõi pildi eest ära, et nüüd läks mingi täiesti teine käik sisse, mida on keeruline kirjeldada. Käisin mööda seinaääri ringi, proovisin mingit abi leida. Õnneks õed võtsid mu kohe sisse, panid mu külili, tegid ühe väga tugeva valuvaigistava süsti ja siis hakkas hetkega parem,” kirjeldas ta.
Kümne minuti pärast oli ta operatsioonisaalis. Olukorra tõsidusest aru saades küsis Raidmets kirurgilt vaid, kas ta sureb ära. “Ja siis kirurg vaatas mõtlikult kuhugi kõrgusesse ja pärast viiesekundilist pausi ütles, et ei sure, sest siin on need ja need lahendused. Need olid mu elu kõige pikemad viis sekundit,” meenutas ta.
Operatsioon osutuks edukaks, kuid ta pidi neli kuud pärast lõikust stoomikotti kõhul kandma. “Elu stoomiga on puue, sellega tuleb õppida elama,” tõdes mees. “Õhus oli variant, et sellest stoomist ei saa veel niipea lahti. Seetõttu ma ei oleks ka saanud oma lavatööd jätkata.”
Tänaseks on Raidmets tervisemured seljatanud ja ta on valmis ka muid auke oma elus kokku lappima. Oma lapse ema ja endist elukaaslast peab ta endiselt enda väga heaks sõbraks.
“See ei ole väga keeruline olnud, sest laps on seda alati väärt. Me ikkagi armastame on last niivõrd. Olgu romantilises suhtes asjad nagu on, me oleme Saaraga ennekõike head sõbrad ja me ei suuda sellest osast loobuda. Me suhtleme sellel tasandil edasi põhimõtteliselt täpselt nii nagu enne. Vahel paneb see kõik küsima, kas me olime enne rohkem sõbrad, et kus need piirid jooksevad, aga sellest me ei ole loobunud, me oleme üksteisele väga suureks toeks,” rääkis ta.
“Ma tahaks loota, et kõige valulikum periood pärast lahkuminekut on üle elatud. Nüüd tahaks loota, et oleme liikunud uutesse faasidesse, mis on minu jaoks palju lihtsamad ja hoovatavamad,” loodab ta. “Lahkuminek tõmbab igal juhul pinna jalge alt ära, sa pead oma elu ümber mõtestama, sa pead ennast jälle suureks tegema, kui sind on tehtud väikseks. See on olnud hea õpe elus. Ja see on aidanud ka väga palju töös kaasa, sest korraga sa hakkad mõistma dramaturgiat tegelikult, mida inimesed tegelikult oma sõnade taga mõtlevad. Ütleme, et see kool või arusaamine oli enne mõnevõrra ikka puudu, sest elu oli võrdlemisi mugav enne.”
Keeruline poolaasta Raidmetsa sõnul väga elumuutev olnud. “Ma olen selle üle paljuski tänulik, sest ma olen enda kohta väga palju asju teada saanud. Ma olen aru saanud ka sellest, kui oluline on see, et sul on üks või kaks väga head sõpra, kes suudavad sind raskest kohast välja tirida. Neid inimesi ma hindan nüüd veel rohkem kui varem,” sõnas näitleja.
Pärast pikka pausi lavale naasmine on näitleja sõnul nagu uus algus. “Ma arvan, et ei ole isegi paremat aega kui see antud hetkel. Ma ei ole inimene, kes usub juhuslikult saatusesse või mingisse ettemääratusse, aga siis kui elu tahtis mulle öelda kõiki neid asju, mis minuga pool aastat tagasi juhtusid, siis võib-olla elu tahab öelda midagi selle tükiga ka. Ja nii ma tunnen laval – nüüd ei ole aega milleski kahelda, nüüd tuleb näidata, enda eest võidelda. Ja mulle tundub, et see energia läheb õigesse kohta.”
Elmo Nüganeni kohta, keda ta on muidu peamiselt pereringis tundnud, jagub Raidmetsal vaid kiidusõnu.
“Mul on hea meel, et ma olen ennekõike teda tundnud kui pereisa ja nüüd alles näen teda oma töös, oma elemendis teatrilavastajana. Tavaliselt on see kõigile teistele vastupidi. Mul on hea meel, et ma saan nüüd väga paljudest asjadest aru. See, kuidas ta on pere seltsis ja milline ta inimesena on, see on tema elu. Teater on tema elu, tema kirg. Antud hetkel, kus ta ka võitleb raske haigusega, on tema ellujäämise absoluutne võti see kirg. Selle prooviprotsessi jooksul on ikkagi uskumatu olnud see, et mitte kellelgi ei ole õigust väsida, kui kapten ei väsi. Ja Elmo on väsimatu, sest ta teeb oma tööd meeletu kirega, armastusega teatri vastu. Neid kaht on peaaegu võimatu lahutada,” kirjeldas ta.
Raidmets on tänulik, et Nüganen talle peaosa pakkus. “See, et ta mulle seda rolli pakkus, tähendab mulle väga palju. See näitab, et temal on usku minusse ja see on mulle meeletult oluline, isegi kui viimastel aastatel teatris olen tundnud, et võib-olla seda usku nii palju kõikidelt inimestelt ei tule. Nii et kui see tuleb korraga Elmolt, on see mulle väga oluline.”