Tänavu märtsis tutvus Masha Tallinnas ja Ianaga. Masha on sündinud Moskvas, Iana Vladivostokis. Ootamatult selgus, et lisaks pealesunnitud pagulusele ja soole on neil veelgi ühiseid nimetajaid – näiteks Saaremaa. Masha on oma Mändjala suvilas suvitanud juba poolteist kümnendit. Iana vanavanaema oli aga sündinud Laimjalas ning lood kodusaarest kaugel maailma äärel, mis ta Ianale lapsepõlves rääkis, ehitasid tüdruku pähe müüdi. See müüt on aga nii võimas, et kui elu tõi Iana elama Tallinna, mis asub nii Vladivostoki kui Portugali vaatest – seal elas Iana enne Eestisse kolimist – sisuliselt Saaremaa kõrval, ei julge ta ometi ette võtta viimast jupikest sellest teekonnast Ultima Thulesse. Ta kardab, et äkki ei taha ta sealt enam ära tulla. (Me lubame endale väikese spoilerdamise ja ütleme, et Iana ei pabistanud ilmaasjata.)
Masha kukub aga korraldama ja toob suvel 2025 Iana otsima oma juuri ja kohtuma sugulastega, keda ta ju samuti kunagi näinud ei ole (ja jälle ahastab Iana kaadri taga – aga äkki meil polegi tore, äkki me ei naeragi koos, on ikka naljatilk tõesti).
Masha kamandab sellele teekonnale kaasa oma tütre Avdotja koos kaameraga – tütre jaoks on see juba seitsmes filmiprojekt. Ja nii valmib sellest esmakohtumisest film, mis on kui segu road moviest ja armastuskirjast. Sest just armunu pilgu läbi vaatajaile Saaremaad näidatakse, taustaks kõlab Platon Vagini loodud ning just selle pildirea tarvis kirjutatud muusika.
Thule koja esilinastusel olid nii mõnelgi silmad märja koha peal ja on, mida oodata, kui see film kord laiema publiku ette jõuab.