Energiataristu esteetiline väärtus on olnud seni pigem tehnilise otstarbe kõrvalprodukt kui teadlik disainivalik. Kuid Austrias on alanud ainulaadne katse tuua infrastruktuur loodusega visuaalsesse dialoogi. Uute kõrgepingeliinide puhul ei piirdu insenerid pelgalt funktsionaalsusega, vaid otsivad vormi, mis kõnetaks ka kultuuriliselt ja sümboolselt. Üks projekt püüab ühendada regionaalse identiteedi, looduskujutised ja elektrivõrgu laienemise. Selle raames on ellu kutsutud erilise kujuga mastid, mille disain lähtuks iga liidumaa sümbolist. Kuid kas niisugune lähtekoht suudab muuta seni vastuolulisena tajutud taristu avalikkusele meeldivaks? Ning kas disaini ja inseneriteaduse koostöö suudab tõesti energiavõrgu nägu muuta?
