Vanade eestlaste seas oli omajagu kaabakaid. Jah, pätte muidugi ka, aga praegu pean ma silmas kaabakaid omaaegses tähenduses: need olid inimesed, kes olid mõisast või kroonust kaabet teinud. Nood kaabakad põgenesid tihti sügavale sohu, kuhu riigi ja mõisniku käsi ei ulatunud, ehitasid sinna oma onni, harisid uudismaad ja lõid tihti peregi. Soomaal on seniajani koht, mida tuntakse Kaabaka sauna järgi.
