
Harri Tiido Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Vene majad. Nende Vene majadega on pidevalt mingid jamad, esiteks on need propagandakeskused, teiseks kasutasid Vene majade katust Moskva luurajad, märgib Tiido.
Pariisis meie elukoha läheduses paikneb Alma sild, millelt võib Eiffeli torni vaadata. Kuid silma torkab teine rajatis, kuldsete kuplitega, see on Vene õigeusu kirik. Miks see sinna ehitada lubati, on arusaamatu, need kuplid satuvad ju näiteks sillalt Eiffeli torni pildistades kaadrisse ja selles ei ole midagi pariislikku. Kirik on tänava poolt akendeta valge kindlus, millest mõlemale poole jäävad kandilised majad. Neil mõlemal on silti, et tegemist Vene õigeusu vaimse ja religioosse keskusega.
Lubaduse kiriku ehitamiseks andis patriarh Aleksiuse visiidi ajal 2007. aastal tollane linnapea Nicolas Sarkozy ja 2010. aastal võitis Venemaa enampakkumise. Plaanis olnud kultuurikeskus, kus lisaks kirikule ka kool, esimene vene-prantsuse lütseum. Kuid projekt jäi poolikuks, kirik on olemas, aga Berdjajevi-nimelise keskusega on probleeme. Ka kiriku seinad jäid kavas olnud freskodeta.
Pariisis on veel teinegi Vene kultuuri keskus, kus veel pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust värvati noori sõiduks Krimmi, et neile Kremli ideoloogiat tutvustada. Samasuguseid noorterühmi pandi mullu kokku Austraalias, Saksamaal ja Türgis.
Vene kultuurikeskused välisriikides alluvad Rossotrudnitšestvole ja selle ühenduse enese kinnitusel on neil Vene majad 71 maailma riigis. Mitmel pool on need õnnestunud sulgeda, näiteks Põhja-Makedoonias, Horvaatias ja Montenegros. Vene majad Rumeenias ja Sloveenias peatasid tegevuse määramatuks ajaks. Sulgemisotsuse võttis vastu ka Moldova, kuid selle elluviimist lükati edasi, et enne septembri lõpul toimunud valimisi venekeelset elanikkonda mitte ärritada.
Nende Vene majadega on aga pidevalt mingid jamad. Esiteks on need propagandakeskused, teiseks kasutasid Vene majade katust Moskva luurajad. Ja neid on ka raske sulgeda, kuna need on kas diplomaatilise esinduse staatusega ja nende juhid ning puhuti ka asejuhid on saatkonnas diplomaadid ehk diplomaatilise kaitse all. Mõned majad tegutsevad kahepoolse lepingu alusel ja näiteks Saksamaa pelgab, et siis pannakse Moskvas kinni Goethe instituut ja hispaanlased pelgavad, et sama saatus tabab nende Cervantese instituuti.
Hispaanias Alicantes tekkis sellega suurem probleem. Selles provintsis elab umbes 20 000 vene päritolu inimest ja nende esindajad pöördusid isegi prokuratuuri poole, et Vene maja juhtide tegevus peatada. Maja direktor Aleksander Tšepurnoi on ise kenitlenud, et on Kremli käsilane, kes tegutseb Pravfondi vihmavarju all. See fond on pikema nime poolest välismaal elavate kaasamaalaste toetamise ja nende õiguste kaitse fond.
“Alicantes tegutses Vene maja muuhulgas venemeelsete ajakirjanike ja advokaatide leidmise ja värbamisega.”
Alicante Vene maja juht tegeles NATO-vastaste väljaastumiste korraldajana. Oma lähetistes Moskvasse kirjeldas Tšepurnoi, kuidas ta Venemaalt saadud rahadega avalikke üritusi Vene huvide kaitsmiseks korraldas. Pravfond on küll Euroopa Liidu sanktsioonide all, kuid rohkem kui 50 000 sisedokumenti tõestasid, et fond jätkab tegevust Euroopa riikides. Alicantes tegutses Vene maja muuhulgas venemeelsete ajakirjanike ja advokaatide leidmise ja värbamisega.
Sama on Rossotrudnitšetvoga, muuhulgas Sofias ja Brüsselis. Washingtonis oli Vene maja mõnda aega suletud, kuid avati siis 2022. aastal lõpul uuesti. Ja ega nad eriti tagasihoidlikud ei ole, kahel aastal pärast taasavamist korraldasid nad piduliku sündmuse tähistamaks Krimmi annekteerimise aastapäeva. Kopenhaagenis osutus Vene maja Venemaa saatkonna töötajate lemmikkogunemiskohaks. Paljud neist tuli hiljem luuretegevuse pärast küll riigist välja saata. Keskusel olid nimelt tihedad sidemed Taani uurimiskeskustega, eelkõige Taani tehnikaülikooliga. Seetõttu tuli Taani võimudel kolmeks aastaks trellida taha saata ülikoolis töötanud vene päritolu uurija Nikiforov, kes kogus oma töö kõrvalt luureandmeid tehnoloogia kohta ehk oli teaduslik-tehnilise luure kaastööline.
Võimud püüdsid Vene maja sulgeda, kuid see õnnestus alles siis, kui luuramise eest saadeti välja 25 Venemaa saatkonna töötajat, nende seas ka Vene maja direktor. Rumeenias tegi 2023. aastal sama, esitades Bukarestis Vene majale ultimatiivse nõudmise kuue kuuga asjad kokku panna. Et asi kindel oleks, peeti paar nädalat enne kella kukkumist kinni 40 Vene saatkonna töötajat, sundides Moskva seeläbi maja tegevuse peatama.
Londonis suleti Vene maja pärast Venemaa suuragressiooni algust ja see ei avanenud enam, kuna britid ei andnud Rossotrudnitšestvo esindajale viisat. Sel ühendusel ei näi aga rahaga probleeme olevat. Käesolevaks aastaks suurendati nende eelarvet poolteist korda rohkem eelmise aastaga võrreldes – 412 miljonit rubla.
Seda raha toimetatakse oma jopedele ka välisriikides, kuigi sanktsioonide tõttu ei peaks nad saama mingeid makseid teha. Selleks kasutatakse näiteks Venemaal käivaid külalisi naaberriikidest. Mullu sügisel tuli üle piiri üks 65-aastane reisiagent, kes sai Venemaalt Eestisse toomiseks 10 000 eurot. See oli mõeldud advokaatidele, kes kaitsesid ühte luuramises süüdi mõistetud isikut.
Vene majad kasutavad lahkelt ka mitmes pealinnas oma diplomaatilist staatust, olles vabastatud maksudest ja näiteks Berliinis pidi linn kahepoolse lepingu alusel maksma arvestatava osa Vene maja kuludest.
Pealegi ei ole Vene majad end registreerinud juriidiliste isikutena. Kui aga pole juriidilist isikut, siis on nendega raske midagi peale hakata. Berliinis algatas prokurör Vene maja suhtes kohtuasja, süüdistades selle direktorit Saksamaa väliskaubanduse ja reeglite seaduse rikkumises. Kuid ta pidi taganema, sest direktoril oli diplomaatiline pass.
Kokkuvõttes on Vene majad Moskva mõjuagentide keskused, kus pealegi tegeletakse ka luuramisega. Nõukaajal pööras KGB kultuuriekspordile ja kultuurikoostööle suurt tähelepanu. Nende teemadega tegeles seal suisa mitu osakonda. Seega on pealtnäha süütul kultuurivahetusel tihti oma varjukülg, mida kasutatakse teiste riikide vastu.
Viited lugemishuvilistele