Kohtus on müüjatelt nõutud näiteks saja-aastase talumaja renoveerimiskulude hüvitamist. Samuti on arutatud hagisid, kus müüja ei ole maja ülemise korruse ostjat hoiatanud, et alumised naabrid on ebameeldivate isikuomadustega.
Enamasti nõutakse varjatud puuduste hüvitamist aga siis, kui soetatud maja ei hoia piisavalt sooja, elektrisüsteem streigib või torustik lekib, hoone laudiste avamisel selgub, et seinad on mädad või hallitavad, ümberehitus on seadustamata jne.
Advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadi Tavo Tiitsi sõnul on korterite ja elamute varjatud puudustega seotud probleemid ja vaidlused viimastel aastatel esile tõusnud ning nende arv märgatavalt suurenenud.
«Kahjuks on üha rohkem ilmnenud ka juhtmeid, kus ostjad on varjatud puuduste kontseptsiooni hakanud ära kasutama müüja vastu põhjendamatute või lausa pahatahtlike nõuete esitamiseks,» märkis Tiits. «Näiteks on ette tulnud olukordi, kus ostjad leiavad ekslikult, et ka aastakümneid vana hoone peaks automaatselt vastama tänapäevastele ehitusnormidele ja kvaliteedinõuetele.»