Rootsi hävitajad Saab Gripen, mida Ukraina loodab endale saada, olid algul loodud just selleks, et tulla toime Nõukogude Liidu suuremahulise rünnakuga, ning sobivad suurepäraselt Ukraina sõjapidamisviisiga, kus eelistatakse hajutatud ja varjatud lennuvälju suurte, kergesti sihitavate õhuväebaaside asemel. Üks Gripeni põhiomadusi on võime startida ja maanduda peale väikeste lennuväljade ka maanteedelt. See teeb selle parimaks valikuks olukorras, kus Ukraina peab oma lennukeid pidevalt ümber paigutama, et vältida Venemaa raketirünnakuid. Kauaoodatud F-16 lennukitega on maanteedel raske opereerida, sest F-16 õhuvõtuavad on väga madalal ja need tõmbavad kergesti sisse teekattelt lenduvat prahti, mis põhjustab mootoririkkeid. F-16 vajab pikemat ja väga puhast stardirada, vähemalt 800 meetri pikkust, mida Ukrainas eriti kuskilt võtta pole. Lisaks eeldab F-16 kasutamine keerukat maapealset tugivarustust, mida on raske kiiresti ja turvaliselt maanteele viia. Ameeriklased on kavandanud F-16 tegutsema NATO hästi kaitstud ja varustatud lennuväebaasidest, mitte hajutatud või hävinud infrastruktuuriga maanteedelt ning see tuleneb otseselt nende sõjalise doktriini ja logistika põhimõtetest.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on avaldanud lootust, et Rootsilt suudetakse hankida 100–150 Gripenit. Rootsi kaitseminister Pål Jonson märkis, et rahastust veel arutatakse, kuna tegemist oleks kümnetesse miljarditesse eurodesse küündiva suurtehinguga. Esimesed hävitajad jõuaksid Ukrainasse alles mitme aasta pärast, kuid kui see juhtub, sobiksid nende omadused täpselt Ukraina õhujõudude vajadusega. Kuna rootslastel seisab kasutuseta ka kaks eskadrilli Saab Gripeni vanemaid C ja D modifikatsioone, võiks ideaalis Ukraina Gripenid saada ka varem, kui tehasest väljuksid Zelenskõi ihaldatud uusimad E ja F tippmudelid. Saab tahaks rajada Ukrainasse Gripeni hävituslennukite tootmistehase, et täita seda suurt tellimust. Seni on Saab ehitanud umbes 300 Gripenit, ja kui Ukraina tehing realiseeruks, siis lisanduks ettevõttele 100–150 tellimust. Saabi juht Mikael Johansson peab võimalikuks, et Ukrainas toimuks vähemalt kokkupanek ja katselennud, tulevikus ka komponentide tootmine, mis süvendaks tehnoloogilist koostööd ning sümboliseeriks Euroopa ja Ukraina kaitsealast lõimumist.
Oled juba tellija? Logi sisse