Hiina on varustanud Ukrainat madalate hindadega drooni komponentidega. Peking aga vähendab järk-järgult nende oluliste komponentide müüki Kiievile ja tema liitlastele. Ukraina ekspert kutsub EL-i üles sekkuma.
Hiina piirab üha enam drooni komponentide eksporti Ukrainasse. Peking blokeerib ka Ukraina kaitsetööstuse katseid importida Hiina elektroonikakomponente liitlasriikide, näiteks Balti riikide ja Poola kaudu. „Hiina valitsus keelab nüüd isegi komponentide tarnimise nendesse riikidesse, sest ta teab, et need jõuavad lõpuks Ukrainasse,” ütles Juri Lomikovski Lvivis ntv.de-le ja teistele Euroopa meediaväljaannetele. Lomikovski on Ukraina ja rahvusvaheliste kaitseettevõtete võrgustiku Iron kaasasutaja.
Pekingi valitsus piirab tahtlikult tarneid, et õõnestada Ukraina droonide tootmist. Droonidest on saanud Moskva vägede vastases võitluses oluline relv. Ukraina armee kasutab droone mitte ainult Venemaa oluliste juhtimis- ja logistikapunktide, vaid ka kriitilise energiainfrastruktuuri ründamiseks.
Relvad, mis ulatuvad nüüd sügavale Venemaa sisemaale, avaldavad Moskvale survet mitte ainult sõjaliselt, vaid ennekõike sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt, ütles Bundeswehri mõttekoja, Saksa Kaitse- ja Strateegiliste Uuringute Instituudi (GIDS) sõjaline analüütik Hendrik Remmel. Olukord Venemaal on pingeline. Nii inflatsioon kui ka energiahinnad tõusevad. Lisaks on Kreml teatanud käibemaksu tõusust. „On märke, et täppisrelvadega, eriti droonidega kaugrünnakute strateegia on järk-järgult edukaks muutumas,” ütles Remmel.
Hiina ekspordipiirangud löövad ukrainlasi rängalt ja ohustavad nende edu rindel. Eelkõige droonide mootorid, akud ja lennujuhtimisseadmed pärinevad peamiselt Hiinast. Lomikovski hindab Ukraina kaitsetehnoloogia mahuks 35–40 miljardit USA dollarit, mis võrdub 30–34 miljardi euroga. Pidevalt kasvaval turul osaleb nüüd üle 800 ettevõtte. Droonitööstus sõltub aga suuresti imporditud Hiina komponentidest, ainult umbes 40 protsenti toodetakse kohapeal.
„Miks me nii palju Hiinast hangime? Sest Hiina saab tarnida suures mahus – ja odavamalt kui kõik, mida me kohapeal toodame või oma Lääne partneritelt osta saame,” ütleb Lomikovski. Praegu püüab Ukraina droonide jaoks vajalikke komponente hankida kaudselt, näiteks kaubavahetuse kaudu USA ettevõtetega, kellel on tootmisüksused Euroopas. „Kuid kõige olulisem asi, mille kallal me töötame, on tarneahelate lokaliseerimise edendamine Ukrainas,” jätkas Lomikovski.
Pikaajalise tootmisüksuse ehitamiseks, mis suudab Hiinaga tõhususe ja kulude osas konkureerida, on aga vaja rohkem Euroopa investeeringuid ja koostööd Ukrainaga. Lomikovski nõuab raha suunamist teadusuuringutesse ja idufirmade arendamisse, et Euroopa kaitsetööstus jääks konkurentsivõimeliseks. Mõne suure kaitseettevõtte oligopol Euroopas takistab innovatsiooni.
Eelmise 2024. aasta lõpus hakkasid meedias levima teated, et Hiina drooni komponentide tootjad on hakanud oma müüki USA-sse ja Euroopasse vähendama. See tähistas Pekingi ja Washingtoni vahelise kaubandusvaidluse edasist eskaleerumist, mis pühapäeval ajutiselt lõppes. Tõenäoliselt soovis Peking selle sammuga ka lääneriikide sanktsioonidele Ukraina sõjas vastu astuda. EL ja USA võtsid sihikule ka Hiina ettevõtted, keda kahtlustatakse Venemaa abistamises energiaembargodest möödahiilimisel.
Peking seevastu tegutseb Ukraina sõjas neutraalse vahendajana ja eitab Moskva relvatööstuse ulatuslikku varustamist. 2024. aasta juulis piiras Hiina isegi ametlikult oma tarneid Venemaale. See mõjutas peamiselt kahesuguse kasutusega kaupu, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel. EL on aga veendunud, et Hiina jätkab Venemaa kaitsetööstusele tohutu toetuse pakkumist. Hiina komponente leidub mitmetes Venemaa relvades – mitte ainult droonides.
„Venelaste uutel liugpommidel on Hiina mootorid ja neid saab välja lasta isegi 200 kilomeetri kauguselt,” ütles Austria kolonel Markus Reisner. „See on Hiina tootja Telefly turboreaktiivmootor. Seda saab kasutada väga erinevatel eesmärkidel, kuid minu arvates teenib see peamiselt sõjalisi eesmärke,” sõnas ta. Reisner lisas, et Hiina kasutab Venemaad ülemaailmses malemängus, mõnikord kuningannana, mõnikord rüütlina ja mõnikord vankrina. Niikaua kui see on Pekingi huvides, varustatakse Venemaad sõja jätkamiseks vajalikuga.
Lomikovski on samuti veendunud, et Peking jätkab sõjavarustuse müümist mõlemale sõdivale poolele. „Hiina õpib sellest sõjast kiiresti ja teenib sellest palju raha, sest ta varustab mõlemat riiki kõige jaoks komponentidega,” ütles Ukraina drooniekspert. Geopoliitilises plaanis võiks Hiina oma võimu laiendada, kuna nii Euroopa kui ka Venemaa kaotavad sõja tõttu raha.
Meedia teatel on Pekingi valitsus juba tunnistanud oma kasu sõja jätkumisest. Brüsselis toimunud konfidentsiaalse kohtumise üksikasjad lekitati Hongkongi väljaandele South China Morning Post. Aruande kohaselt ütles Hiina välisminister Wang Yi EL-i välispoliitika juhile Kaja Kallasele, et tema riigil pole huvi Venemaa lüüasaamine Ukrainas – sest sellisel juhul keskenduks USA veelgi enam rivaalile Hiinale ja Taiwani konfliktile.
Neid arenguid silmas pidades kutsub Lomikovski EL-i üles kiirendama jõupingutusi ühise droonide tootmise edendamiseks Ukrainaga. Brüssel peab kiiresti valmistuma võimalikuks Venemaa sissetungiks NATO territooriumile. „Kui algab Kolmas maailmasõda, lõpetab Hiina tõenäoliselt meie varustamise,” ütles Lomikovski.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.