Nvidia 860 miljoni dollari suurune investeering Nokiasse sümboliseerib uut strateegilist liitu 6G-mobiilsidetehnoloogia arendamiseks. Otsus ilmestab, kuidas telekommunikatsioonitaristu ettevõtted ei ole enam pelgalt sidevõrguehitajad, vaid osalevad kõrgete panustega geopoliitilises mängus, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Meil on üle pika aja taaskord võimalus tunda magus-kibedat kadedust põhja pool elavate naabrite suhtes. Teisipäeval üllatas tehnoloogiamaailma Nvidia teade oma miljardi dollari suurusest osalusest Nokias. Uudis kergitas Soome ettevõtte aktsiahinna ühe päevaga jahmatavad 26 protsenti. See ärgitab küsima, mis on kunagisest mobiilsidehiiglasest alles jäänud firmas sellist, mida teised pole osanud märgata. Esmapilgul ei paista see sugugi loomuliku paarina.
Keegi ei kahtle Nvidia rikkuses ega nutikuses. Kunagi arvutimänguhuviliste väärtusahelas graafikakaarte valmistama asunud ettevõte on praeguseks maailma juhtiv tehisintellekti korraldavate protsessorite valmistaja. Nvidia aktsia maksis kolm aastat tagasi 12 dollarit. Praegu küsitakse sama väärtpaberi eest 193 dollarit. Juba mõnda aega maailma väärtuslikuma börsifirma väärtus on 4,8 triljon dollarit.
Nokia väärtus ei ulatu isegi ühe protsendini Nvidia omast, ületades veidi 35 miljardit dollarit. Sedagi alles teisipäeva pärastlõunal saabunud uudise järel, kuna hommikul oli see umbes veerandi võrra väiksem. Tegemist ei ole rikka ettevõtte veidrusega osta direktori kabineti seinale mälestusi vanast kuulsusest. Vahest julgeks sellise ideega mängida, kui Nvidia kuuluks eestlastele, kes siis ostavad nostalgiast kantuna kunagise imetlusobjekti.
Tegelikult on Nokia tänapäeval tubli. Varasema sidemaailma vee peale jääva, kõigile nähtavate telefonide valmistamise asemel tegutseb firma nähtamatuks jääva sidetaristu arendajana.
Kuigi Nokia valmistab ka uue põlvkonna nutitelefone, pole selles sektoris neid eriti näha, väljaarvatud ehk Soome tuttavatel. Nokia kurioosseks konkurentsieeliseks on omaaegsete kuulsate telefonimudelite nostalgiameeleolu rahuldavad retromudelid. Vana välimuse varjus on siiski uue põlvkonna tehnoloogia ja teenused. Seda ei saa pidada siiski Nvidia huviallikaks.
Huvi tabamiseks peab maailma vaatama nii kõrgelt, et hakkavad välja joonduma geopoliitilised jõujooned. Nvidia ja Nokia on strateegiline liit 6G-mobiilsidetehnoloogia arendamiseks. Nokia kohandab sidevõrkude tarkvara Nvidia võimsate kiipide loodud TI-lahenduste teenindamiseks, sest TI peab levima. Ühtlasi saab Nokia juurdepääsu tehisintellektil põhinevale võrguinnovatsiooni potentsiaalile. Sisuliselt ühendab Nvidia jõud telekommunikatsiooniveteraniga, et täita võrke TI-ga.
Tasapisi hakkab koitma, et telekommunikatsioonitaristu ettevõtted ei ole enam pelgalt sidevõrguehitajad. Neist on vormunud geopoliitiline aktiva kõrgete panustega mängus. Algamas on kontroll andmevoo üle ja see võib varjutada rohkem nähtavat kiibisõda. Lähima näitena sobib lõpptarbimiseks töödeldud teabe vahendaja Tiktoki ümber toimuv poliitiline mäng. Sidevõrkudes liiguvad toorandmed, mis on videosõnumitest suurema väärtusega, kuna võimaldavad analüüsida ja kontrollida maailmas toimuvat.
Sidesüsteemide riistvara geopoliitilist suppi keedeti aastaid vaiksel tulel, kuni Huawei meteoriitse tõusuni, misjärel kanti see musta nimekirja. Hiina tehnoloogiahiiglane kontrollib koos kaasmaalase ZTE-ga märkimisväärset osa ülemaailmsest raadiosidevõrgu turust. Regiooniti on Hiina ettevõtete mõju erinev, aga nende käes on domineeriv osa kolmes viiest suuremast globaalsest piirkonnast.
Poliitilise ja majandusliku huvi kombinatsioonina pakub Huawei väga hea hinnaga tipptasemel tehnoloogiat. Odavale kiusatusele on raske vastu seista. Sellele osutavad pikad vaidlused, enne kui USA, viidates riiklikele julgeolekuriskidele, kehtestas Hiina tootjatele sanktsioonid. Ka teised lääne demokraatiad, sealhulgas Euroopas, on Huawei toodetud tehnika kasutust kriitilises sidetaristus keelanud või piiranud.
Sanktsioonid põhjustasid arenevas valdkonnas vaakumi. Vajaliku tehnoloogia tarnijate nimekiri on lühike. Hiinlaste kõrval on nendeks Rootsi Ericsson, Lõuna-Korea Samsung ja Soome Nokia. Vaatamata Soomes asuvale peakorterile vastab Nokia nende seas kõige rohkem “Made in USA” kuvandile. Nokia omab märkimisväärset tegevust USA-s ja on ühtlasi ka värske Nato liige. Mistõttu arvataksegi, et USA valitsus võis mõjutada Nvidiat tegutsema.
Nokia lugu on meile hingelähedane. Firma kurikuulus kukkumine mobiiltelefonide taevast, kuni see müüdi 2013. aastal Microsoftile, et siis telefonina hääbuda. Ettevõte koondas üle 18 000 töötaja ja sellega võinuks ühe loo lõppenuks kuulutada.
Andkem aga võimalus rahvuslikule müüdile, soomlaste kitsikuses toimetuleku algoritmile nimega “sisu”. Tuhandete hea haridusega töötajate koondamised võinuks Nokia arenduskeskkonna, Oulu piirkonna laastada, kuid “sisu” äratas pingutama. Sündisid uued idufirmad, ülikoolid kohandasid õppekavu ja Nokia keskendus sidetaristu arendamisele.
Lõpuks tõusis ettevõte valdkondliku tehnoloogia tippu ja on nüüd uuesti suures mängus. Teeb küll kadedaks, aga samas on ka hea meel.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.