1. Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Uue inimgeeniuuringute seaduse eesmärk on muuta geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks. Seadus täpsustab, millised andmed geenivaramusse kantakse, kes neid edastab ja kuidas geenidoonor saab oma tahteavaldusi muuta. Luuakse õiguslik alus, et geenidoonori terviseandmeid saaks täiendada riigi infosüsteemidest ning tema soovil edastada geneetilisi andmeid tervise infosüsteemi personaalmeditsiini teenuste osutamiseks. Seadus aitab tugevdada inimeste usaldust ja kontrolli oma geeniandmete üle, luua turvaline ja tõhus andmetöötluse raamistik ning viia geeniteadus praktikasse. Eesti liigub sammu edasi inimesekeskse, teaduspõhise ja turvalise tervishoiu suunas, ühendades teaduse, eetika ja tehnoloogia, et pakkuda inimestele võimalust elada kauem, tervemalt ja teadlikumalt.
Teadusuuringutes kehtestatakse geneetiliste andmete töötlejatele ühtsemad reeglid ning eetika kooskõlastusi hakkab koordineerima üks keskne eetikakomitee, mis muudab protsessi kiiremaks ja selgemaks. Andmeid antakse teadlastele kasutada pseudonüümitud kujul turvalises töötluskeskkonnas ning nende kasutamine on tasuline, et katta andmete ettevalmistamise ja töötlemise kulud.
Seadus keelab inimeste diskrimineerimise nende DNA, geneetiliste omaduste või pärilike riskide alusel, võimaldades sellise diskrimineerimise korral pöörduda võrdõiguslikkuse voliniku poole. Muudatused vähendavad bürokraatiat ja halduskoormust, lihtsustavad teadusuuringute läbiviimist ning suurendavad andmete taaskasutust ja usaldusväärsust.
2. Arvamuse andmine hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Timo Suslov, Anti Haugas, Tanel Tein, Kristo Enn Vaga, Madis Timpson, Jüri Jaanson, Kristina Šmigun-Vähi, Diana Ingerainen, Stig Rästa, Tarmo Tamm, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaas, Ando Kiviberg, Peeter Tali ja Toomas Uibo eesmärgiga ajakohastada hasartmängu valdkonna regulatsioone, sealhulgas tõsta hasartmängukorraldajate ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust eesmärgiga parandada hasartmängu maksulaekumist spordi ja kultuuri rahastamise suurendamiseks.
Kultuuriministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud toetada.
Rahandusministeerium leiab, et eelnõu parema eesmärgi saavutamiseks tuleks seda mõnede oluliste detailide osas korrigeerida, sh tuleks eelnõus sätestatud maksevahendaja kaudu panuste tegemist kohaldada vaid krüptovaras tehtavatele panustele, samuti peaks audiitorkontrolli kohustus hõlmama ka hasartmängukorraldaja täiendavale reservkapitalile kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimist ning kehtestada tingimus, mille kohaselt hakkab Rahapesu Andmebüroo poolt tegevusloa andmise kooskõlastamise tähtaeg kulgema kõikide nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. Ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse tõstmiseks tuleks eelnõusse lisada Maksu- ja Tolliameti kaalutlusotsuse alusel tegevusluba kehtetuks tunnistada võimaldavad alused õigusaktides sätestatud tingimuste rikkumise korral. Samuti tuleks eelnõusse lisada Maksu- ja Tolliameti õigus avaldada ning Rahapesu Andmebüroo õigus nõuda hasartmängukorraldaja aruandluse andmeid hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide regulaarseks kontrollimiseks.
3. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 76 “Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 214 “Lääne maakonna kaitsealuste parkide piirid” muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga täiendatakse Pärnu maakonna kaitsealuste parkide määrust ja lisatakse loetelu 11 parki ja 4 puiseteed, mis on kaitse all, kuid on määruses nimetamata. Eelnõu muutmisega kehtestatakse olemasolevatele kaitstavatele aladele optimaalsed ja looduses jälgitavad piirid. Täpsustatakse ja ajakohastatakse parkide ja puiesteede nimed ning tagatakse parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu ning pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine.
Kaitsealuste parkide pindala väheneb summaarselt 8,33 ha, millest 4,67 ha on eramaa, 3,51 ha munitsipaalmaa ja 0,15 ha riigimaa, uueks kogupindalaks on 97,25 ha. Parkide piirid viiakse vastavusse uuema põhikaardiga ja katastriüksuste seisuga, välja arvatakse väheväärtuslikud servaalad.
4. Halinga põlispuude grupi, Kurgja kalmistu põlispuude, Kurgja kalmistu metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia ja Annemõisa pargi looduskaitse alt väljaarvamine Pärnu maakonnas
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga arvatakse kaitse alt välja Halinga põlispuudegrup, Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark, A. Kurmi selektsiooniaed ning Annemõisa park. Looduskaitse alt välja arvamine toimub LKS § 13 lõike 1 alusel. Muudatus on vajalik nii objektide omanikuks oleva kohaliku omavalitsuse või eraomanike kui ka seni objektide valitsejaks oleva Keskkonnaameti halduskoormuse ja bürokraatia vähendamiseks. Puudub vajadus hoida looduskaitseliste piirangute all vähese looduskaitselise väärtusega ala, samuti ei ole põhjendatud sama ala kaitse all olemine kahe eri õigusaktiga.
Kaitse alt välja arvatavate alade pindala on kokku 5.95 ha, millest 2,54 asub eramaal ja ülejäänud munitsipaalmaal.
5. Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2015. a määruse nr 106 “Riikliku ühistranspordiregistri põhimäärus” muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrus on välja töötatud seoses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse moodustamisega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus on moodustatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) infotehnoloogia osakonna ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti infotehnoloogia osakonna ümberkorraldamise tulemusena. Moodustatud ministeeriumi hallatav riigiasutus pakub infotehnoloogiateenuseid nii ministeeriumile kui ka kõigile ministeeriumi valitsemisala asutustele. Seetõttu määratakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus riikliku ühistranspordiregistri volitatud töötlejaks, kes hakkab täitma registri majutamise ning registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamise korraldamise ülesannet ministeeriumi asemel.
6. Raha eraldamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 24. mai 2025. a sõlmitud koalitsioonilepingus lepiti kokku, et leevendatakse mootorsõidukimaksu koormust iga alaealise lapse kohta. Valitsus kiitis 4. septembril 2025. aastal heaks seaduse muudatuse eelnõu, millega sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks ning seadus jõustub üldises korras.
Vähendamist saavad automaatselt kehtivat hooldusõigust omavad vanemad või füüsilisest isikust eestkostjad, kellel on vähemalt üks kuni 18-aastane (kaasa arvatud) laps. Iga lapse eest vähendatakse vanema mootorsõidukimaksu kohustust ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse vähendus nende vahel.
Seaduse rakendamiseks planeeritud tähtajas on vaja teha mitmeid kiireloomulisi ja sisult keerukaid IT arendusi Maksu- ja Tolliametis, kelle kohustus on tagada õige lõplik maksustamine maksustamisperioodil ning 2025. aastal tagasiulatuvalt maksusumma ümberarvutamine maksuteadetes.
7. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a korralduse nr 260 “2025. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium ja Sotsiaalministeerium muudavad oma valitsemisala kinnisasja objektide liigendust tulenevalt riigieelarve seaduse § 31 lõikele 1. Muudatused kajastuvad korralduse lisas.
Lisas on numbrid ümardatud täiseurodesse vastavalt matemaatilise ümardamise reeglile. Seoses muudatuste tegemisega kehtestatakse lisa uues sõnastuses.
8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister esitab regionaal- ja põllumajandusministri taotlusel ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse 2025. aasta reservist 2 184 500 eurot ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku ennetus- ja tõrjeabinõude kulude ning loomaomanikele taudi tõttu likvideeritud loomade, sööda, seadmete ja pakkematerjalide hüvitamise kulude katteks.
9. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Bangladeshi kodakondsusest.
10. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
11. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kahel korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.
13. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. september 2025. a
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Aruandega antakse ülevaade stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2025. a.
30. septembri 2025 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 482,6 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 4,1 miljoni euro võrra. 2025. aasta 3. kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud, 2. kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. 2024. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud.
Stabiliseerimisreserv on riigi rahaline varu, mida kasutatakse kriiside ja erakorraliste olukordade lahendamiseks. Selle eesmärk on vähendada majanduslikke riske, vältida või leevendada sotsiaal-majanduslikke kriise ning lahendada finantskriise, mis võivad põhjustada raskusi finantsasutustele.
Reservi rahastatakse riigieelarvest, riigi rahavoolise ülejäägi jaotamise otsustest, riigivara erastamisest saadud tulust, Eesti Panga kasumist tehtud eraldistest ning reservi haldamisel saadud tulust.
14. Aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tegemist on korralise, kord aastas Valitsuse poolt Riigikogule esitatava ülevaatega Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kohta.
Ülevaade kirjeldab ESMi aluspõhimõtteid ja suurenevat liikmeskonda ning kinnitab, et ESM toimib vastavalt talle antud mandaadile ning on valmis sekkuma nii võimalikke kriise ennetavalt kui nende lahendamisel. Euroala kaitsemehhanismina on ESM üks oluline osa Euroopa finantsstabiilsust kindlustavas struktuuris aga ka globaalses finantsturvavõrgustikus.
Aktiivseid programme ESMil ei ole, viimane programmijärge väljamakse tehti ESMist 2018 aastal. Nii ESMi eelkäija EFSFi kui ka ESMi programmiriigid hakkavad etapiviisiliselt jõudma toetuslaenude tagasimaksmiseni. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidavad programmijärgsed ülevaatused, milles osaleb ka ESM, kinnitavad riikide laenude tagasimakse võimet.
15. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku võtta Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda punkt Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamisest.
16. Eesti seisukohad nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb läbirääkimiste alustamist Korea Vabariigiga lennureisijate broneeringuinfo lepingu üle
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti toetab Euroopa Komisjonile volituse andmist läbirääkimiste alustamiseks Korea Vabariigiga lennureisijate broneeringuinfo lepingu sõlmimiseks. Leppe eesmärk on võimaldada broneeringuinfo kasutamist terrorismi ja raskete kuritegude ennetamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, tagades samas põhiõiguste ja isikuandmete kaitse.
Lepingu sõlmimine tugevdaks rahvusvahelist koostööd ja julgeolekut ning looks lennuettevõtjatele suurema õigusselguse ja prognoositavuse. Reisijate andmete töötlemisel nähakse ette ranged kaitsemeetmed. Korea Vabariik on Euroopa Liidu strateegiline partner, kes jagab samu väärtusi võitluses terrorismi ja raskete kuritegude vastu. Eestile lepingust eelarvelisi kulusid ei kaasne.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 4. novembri 2025. a istungil
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
4. novembril 2025. a toimub Brüsselis erakorraline keskkonnanõukogu, mille eesmärk on 23. oktoobril 2025. a toimunud Euroopa Ülemkogult saadud suuniste põhjal kinnitada EL kliimamääruse muutmise üldine lähenemisviis ja kiita heaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile (COP30) esitatav ELi liiduülene ‘riiklikult kindlaksmääratud panus’ (ehk NDC) aastaks 2035. Teisi teemasid nõukogus arutlusele tulemas ei ole.
Nõukogu istungi raames uuendatakse Eesti seisukohad ELi raadamisvabade toodete määruse (EUDR) muutmise kohta seoses ettevõtjate ja kauplejate kohustustega.
Eestit esindab nõukogu istungil energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.