Putin ilmselt raketiga Brüsselit rünnata ei julge, pigem kasutab rohelisi mehikesi Eestis, ütles Belgia kaitseminister Theo Francken.

Pinged on Euroopa ja Venemaa vahel kruvitud haripunkti ja seetõttu intervjueeris Belgia väljaanne DeMorgen kaitseministrit.

Rahvusvahelise poliitika professor Hendrik Vos kirjutas ajakirjas De Standard: „Isegi ilma Ameerikata on Euroopa NATO riikidel palju rohkem varustust kui Moskval. Millal meil seda küllalt on? Kui me kõik uuesti kahekordistame? Võib-olla kümme korda?”

Francken: „See pole tõsi. Venelased on oma võimekust suurendanud. Nende sõjamajandus toodab neli korda rohkem laskemoona kui kogu NATO kokku. Eelarveid ei saa ka võrrelda, sest venelased saavad sama raha eest osta palju rohkem kui meie.”

Inimesed, kes väidavad, et me ei peaks venelasi kartma, eksivad rängalt. Nad on geopoliitiline suurvõim, kellel on tugev armee ja tohutu võitlusvaim. Nad võitsid Tšetšeenias, nad domineerisid Süüria sõda kümme aastat ja nad on aktiivsed paljudel Aafrika rinnetel. Euroopal pole isegi keskset väejuhatust. Peale mõne Eurokorpuse sõduri Strasbourgis pole meil midagi, mida saaks kohe lahingusse paisata.”

Aga Ukrainas ei saa venelased hakkama.

Francken: „Sest nad võitlevad kogu Lääne vastu! Ukrainlased võitlevad meie relvade, laskemoona ja rahaga. Muidu oleksid nad ammu alistatud.”

President Zelenski sõnul on see ajaloo kõige hävitavam võidurelvastumine. Kas see ei vii automaatselt uute sõdadeni?

Francken: (sarkastiliselt) „Nagu külma sõja ajal? See ei viinud ka siis otsese sõjani USA ja Nõukogude Liidu vahel, heidutus tegi oma töö. See on ka NATO strateegia praegu: peace through strength (rahu läbi jõu).”

Kuidas Ukraina sõda areneb?

Francken: „Ma ei näe veel realistlikku teed rahule. Putin ei taha tegelikult läbi rääkida; ta tahab Euroopa nõrkust täiel määral ära kasutada. Mida kiiremini me relvastume, seda väiksemaks muutuvad tema võimalused Ukrainat vallutada. Kuid me ei suuda venelasi sõjaliselt põlvili suruda, kui me ei saada sadu tuhandeid Euroopa sõdureid. (Peenelt) Ma võiksin seda alati parlamendis välja pakkuda, aga selleks ei ole erilist entusiasmi.

Me peame püüdma Venemaad majanduslikult murda. Oleme viimase saja aasta jooksul juba kolm korda edu saavutanud. See tähendab: majandussanktsioonide edasist laiendamist ja nende nafta- ja gaasitulude kärpimist, sest see on nende sõjamajanduse mootor. Viimastel kuudel on Ukraina andnud sügavaid lööke veerandile Venemaa naftatöötlemistehastest.”

Mõnes linnas on juba teatatud kütusepuudusest.

Francken: „Moskvast saadud teadete kohaselt on hind tanklas tõusnud 10 protsenti, aga muidu on kõik tavapäraselt. Pensione makstakse endiselt, kohvikud ja poed on avatud ning iga päev ilmuvad sõdurite emad riigikanalitesse, et rääkida, kui uhked nad on, et nende pojad surid oma riigi eest. Ärge alahinnake seda ajupesu. Ma ei usu, et Venemaa majandus järgmisel aastal kokku kukub, aga me peame neile survet avaldama.”

Trump kaalub ka Ameerika Tomahawki rakettide tarnimist Euroopa arvelt. Need võimaldaksid Ukrainal rünnata Venemaal kuni 2000 kilomeetri sügavusel asuvaid sihtmärke. Kreml hoiatab „dramaatilise pöördepunkti” eest.

Francken: „Putin ütles seda ka, kui Soome ja Rootsi liitusid NATO-ga, kui me tarnisime tanke, rakette, F-16 hävitajaid… Õppetund on see, et me ei tohi lasta end hirmutada. Algselt julgesime Ukrainas vastu võidelda ainult Putini reaktsiooni kartuses. See ainult pikendas sõda, sest kõik varustusliinid läbivad Venemaad. Neid tuleb rünnata, nagu me nüüd lõpuks teeme. See oli Putini jaoks punane joon, aga mida ta tegi? Mitte midagi. Ta teab: kui ma kasutan tuumarelvi, pühitakse Moskva kaardilt. Siis on maailmalõpp lähedal.”

Kas te ei karda, et Putin laseb ühel päeval Brüsseli pihta tuumavaba raketi?

Francken: „Ei, sest siis tabab ta NATO südant ja siis me teeme Moskva maatasa.”

Kas olete kindel, et Trump austab NATO artiklit 5?

Francken: „Muidugi. (Pahaselt) Eelarvamus Ameerika valitsuse vastu on Euroopas nii suur. Uskumatu. Miks ta ei peaks?”

Sest ta ise seadis selle NATO tippkohtumisel kahtluse alla: „See sõltub teie definitsioonist, artiklil 5 on palju definitsioone.”

Francken: „Oh, president Trump kasutab sageli neid kummalisi kõrvallauseid. Te peate neist mööda vaatama. Ta ütles sõna-sõnalt, et Ameerika jätkab oma NATO liitlaste toetamist sajaprotsendiliselt. Tiibrakett Brüsselile? See on iseenesestmõistetav, olenemata definitsioonist. Putin seda ka ei tee. Mina kaldun pigem kaaluma halli tsooni stsenaariume: väikesed rohelised mehikesed Eestis õhutavad venekeelset vähemust „natsirežiimi” vastu. Enne kui arugi saate, on nad annekteerinud tüki Eestit.”

Küsimus NATO ringkondadega tuttavalt inimeselt: miks on strateegilised võimaldajad, Venemaa vastu sõjaks vajalikud võimed ikka veel kõik ameeriklaste käes? Euroopal pole piisavalt satelliite, radarsüsteeme, pikamaarakette ja tankurlennukeid, et varustada meie F-35 hävitajaid.

Francken: „Sest ameeriklased kulutavad sel aastal kaitsele 1 triljon eurot. Viimase neljakümne aasta jooksul on nad NATO-t peaaegu üksi rahastanud. Meie ehitasime üles tugevad sotsiaalhoolekanderiigid, samal ajal kui nemad tagasid meie julgeoleku. Sellepärast on neil nüüd kõik need võimed ja meil mitte.”

Kas meil ei peaks neid samuti olema?

Francken: „Jah, aga ma ei saa aega tagasi keerata. Nõrk juhtimine Euroopas, kaitse lammutamine ja täielik visiooni puudumine rände ja energiavarustuse osas ei ole minu süü. Olen sama asja rääkinud juba viisteist aastat.

Need, kes on kaitsekulutused tükkideks kärpinud, nõuavad nüüd, et me ameeriklastest võimalikult kiiresti loobuksime, sest president Trump ei kogu piisavalt punkte. Aga siis jõuavad nad järeldusele, et me ei saa ilma ameeriklasteta sõda pidada. (Pilkavalt) „Oh issand, kuidas see üldse võimalik on?”

Need on samad inimesed, kes ütlevad F-35 kohta: „Sinna läheb teie pension!” Nad ei taha miljardeid vabastada meie sõjaväe ümberrelvastutamiseks – sest, oh issand, me peame võib-olla sotsiaalkindlustust kärpima. 12 miljardit eurot aastas kaitseks? „Hull! Naeruväärne!” Aga nad arvavad ikkagi, et 200 miljardit aastas sotsiaalkulutusteks on liiga vähe. (Ohates) Väsitav.”

NATO ülemjuhataja Alexus Grynkewich hoiatab Venemaa ja Hiina ühise rünnaku eest Lääne vastu 2027. aastal. Kas see on realistlik?

Francken: „See on võimalik. Hiina tahab, et Ukraina sõda veniks pikaks, sest see nõrgestab lääneriike. Ta ostab massiliselt Venemaa toorainet, tarnib relvi ja on täiesti rahul, kui Putin kasutab Põhja-Korea sõdureid. Tähtedes on kirjas, et Hiina lõpuks taasühendab Taiwani. Seepärast tahavad ameeriklased oma tähelepanu võimalikult kiiresti Vaikse ookeani piirkonda suunata. Nad ootavad, et me peataksime venelased. Ma pean Venemaa suurt rünnakut Balti riikidele vähem tõenäoliseks. Need on NATO liikmesriigid, teate küll. Varsti on meil Euroopas kuussada hävitajat F-35: venelased kardavad neid, sest nad ei näe neid.”

Kas peaksime Hiinaga vastasseisus USA eeskujul tegutsema?

Francken: „Hiina on maailma tehas ja kontrollib vähemalt 70 protsenti haruldastest muldmetallidest, mis on meie kaitsetööstuse, akude ja tuuleturbiinide jaoks üliolulised. Euroopa toorainenappust kasutatakse nüüd meie vastu ära. Seega peame Hiinaga ettevaatlikult ümber käima.

Tegin peaminister Matthias Diependaele’ile ettepaneku keskenduda taas kaevandamisele ja tuumaenergiale. Sada aastat tagasi käitasid kõiki Ukraina Donbassi kaevandusi Belgia ettevõtted, näiteks Union Minière. Tänaseks oleme selle asjatundlikkuse peaaegu kaotanud.

Me olime ka maailmakuulsad tuumafüüsika ja tuumaenergia võimsuse poolest, kuid roheliste tuumaenergia järkjärguline kaotamine on seda ka vähendanud. Peame kiiresti välja töötama ambitsioonika programmi, et me ei oleks enam Venemaast ja Hiinast sõltuvad. See on visionäärne, sest kaevandamine ja tuumaenergia on tulevikusektorid.”

Rindereporter Bruno Beeckman naasis hiljuti Ukrainast sõnumiga teile: „Ehitage kohe pommivarjendeid bussipeatustesse ja rongijaamadesse. Testige sireene. Ja valmistage elanikkond vaimselt ette.”

Francken: „Selle kallal me töötame. Hiljuti rääkisin Euroopa Parklate Ehitajate Assotsiatsiooniga. Ida-Euroopas antakse neile juba suuniseid: sealsed parklad peavad olema võimelised toimima ka pommivarjendite ja koolidena. Pressikonverents, mille andsin Ukrainas koos Bart De Weveri ja president Zelenskiga, toimus parklas miinus 2 kraadi Celsiuse juures. Koolid ja haiglad asuvad seal samuti maa all. Seega vajame parklaid tualettruumide, ventilatsiooni ja võimalike ühiselamutega, et me ei peaks ehitama eraldi punkreid. Sest kui peaks kunagi toimuma Venemaa rünnak ja meil pole midagi, siis kõik osutavad minu peale.”

Teil on valmis riigikaitse plaan. Mida see sisaldab?

Francken: „Seal on kolm plaani. Kaitseplaan kirjeldab, kuidas meie Belgia vägesid rünnaku korral paigutada. Teine, võimestamisplaan, käsitleb vägede ja varustuse kiiret mobiliseerimist NATO idapiirile Antwerpeni ja Rotterdami sadamate kaudu. Kolmas on riiklik vastupidavusplaan, mis kuulub siseministeeriumi haldusalasse: kelle poole rünnaku korral pöörduda? Kuhu inimesed saavad minna? Ja mida nad peaksid kodus varuma? See ei ole hirmutamine. Teil peavad need plaanid olema ja tuleb loota, et te ei pea neid kunagi kasutama.”

Kas teil on kodus kriisipakett?

Francken: „Muidugi. Mul on olemas kõik, mida kaitseministeerium soovitab: pudelivesi, konservtoit, patareidega raadio, taskulamp, küünlad… Sellest peaks mul paar nädalat jaguma. Ma ei usu tuumasõtta, mis meid järsku düstoopilisse filmi viib. Aga kui venelased meie elektrivõrgu mõneks tunniks või päevaks sulgevad, ei saa ma poodi minna. Pandeemia ajal oli meil tualettpaber otsas: sellises olukorras võin ma natuke oodata, kuni neid täiendatakse.”

Loe lisaks

Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.