Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse eelnõu muudatused, mis muu hulgas seab selgema kohustuse maaomanikele hakata võõrtaimeliike ise tõrjuma. Omanike keskliidu hinnangul on ootused ebarealistlikud.
Kui varem seisis looduskaitseseaduses, et maaomanikel ei ole lubatud teatud võõrliike kasvatada ja neid loodusesse lasta, siis nüüd lisatakse sõnastusse ka kohtustus osa võõrliike oma maal tõrjuda. Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi selgitas, et varasem sõnastus oli mitmetimõistetav.
Täpsemalt on maaomanikel kohustus tõrjuda kuut taimeliiki – siid-askleepi, verevat lemmaltsit, ameerika kevadvõhku ja kolme liiki pargitatart.
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Andry Krassi hinnangul on ebarealistlik oodata, et maaomanikud suudaksid hakata tuvastama ja tõrjuma erinevaid taimi.
Tõrjumise teenus nõuab mõistagi maaomaniku rahalist panust, näiteks eelmisel aastal oli keskkonnaameti tellitud karuputketõrje keskmine hind 188 eurot hektari kohta. Samas on Linnamäe sõnul nende kuue liigi puhul tegemist taimedega, mille tõrjumine ei tohiks keskmisele inimesele keeruline olla ja seda on võimalik läbi viia ise. Samuti ei ole nad inimesele ohtlikud, nagu riigi poolt tõrjutav karuputk olla võib.
“Kas nagu suhteliselt lihtsasti välja tõmmatavad, et ta ei vaja mingeid eriteadmisi või oskusi või siis ka lihtsalt nii-öelda näiteks liitmisega tõrjutavad liigid, aga mis vajavad siis sellist visadust, et sellega regulaarselt tegeletaks,” õpetas kliimaministeeriumi nõunik.
Taimede tuvastamise puhul möönis Linnamägi, et kuigi nende taimede müük on olnud aastaid keelatud, siis tõesti ei saa garanteerida, et iga maaomanik oleks nendega kursis.
“Kui näiteks on inimene hiljuti maa omandanud ja ei tea varasemat ajalugu, siis tasub võib-olla nende liikidega tutvuda ja siis aias lahtiste silmadega ringi käia, et ega neid ei ole. Kui pargitatar võib-olla on ka kuskil vanas talukohas natuke laiali läinud või mingis kohas, kuhu on aiaprügi viidud, siis need ülejäänud kolm on pigem praegu sellised aiataimed,” lisas Linnamägi.
Omanike keskliidule teeb veel muret maaomanikevaheliste tsiviilvaidluste ägenemine, kus selleks, et trahvi ennetada või sellest pääseda, hakkavad kaebama näiteks maaomanikud üksteise peale.
“Kelle süül nüüd see võõrliik on sellele kinnistule sattunud ja kes on jätnud õigeaegselt ühe või teise siis tõrjumata ja sellega on siis nagu levinud järgmisele kinnistule,” selgitas Krass.
Ministeerium lubab aga, et ei hakka esmajoones kedagi kohe trahvima ega ka lauskontrolle korraldama.
“Esimese hooga siis inimesele selgitatakse kohustust, et ta peab seda tõrjuma, selgitatakse, kuidas seda teha ja antakse kuupäev, milleks see tõrje peaks olema ära tehtud. Kui siis selleks etteantud kuupäevaks see tõrje tehtud ei ole, siis tuleb kaaluda järgmisi samme. Üks võimalus riigi poolt on asendustäitmine, kus riik tellib eraldi tõrje ja selle tõrjekulu omanikult sisse nõuab,” seletas Linnamägi.