Viimastel aastatel on Eesti kaupmeeste kasumid jäänud kahe protsendi juurde ning näha ei ole, et kasumlikkus paraneks ja selle pealt ei saa olla nõus väitega, et kaupmehed elavad toidukaupade kõrgeks kerkinud hindade tõttu väga hästi, ütles “Esimeses stuudios” Coop Eesti keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla.
Hinnad toidukauplustes on viimaste aastatega tõusnud kümneid protsente ja selle põhjus on sama, mis üldisel elukalliduse tõusul Eestis – hinnad maailmaturul on kõrged, kliimamured mõjutavad negatiivselt saagikust, palgatõusud, ütles Rohtla.
“Kui vaadata Euroopas, siis seal sõltuvalt riigist on hinnatõus olnud 25, 30 protsenti. Eestis 45 protsendi kanti. Eks mängib rolli meie kaugus suurtest tootjariikidest, kust kaupa tuuakse, ja meie riigi sisene hinnatõus energial on kohaliku tootmise hindu üles ajanud,” lisas ta.
Väitele, et hindu on kergitanud ka kaupmeeste ahnus, vastas Rohtla, et kaupmeestele pannakse igasugu asju süüks, ja isegi kui kaupmehel on soov hästi elada, siis turumajandus Eestis ei võimalda seda.
“Kaupmeeste kasumid on viimastel aastatel keskmiselt, jättes välja aasta 2021, kui toimus suur pensioniraha pealevool tarbimisse, jäänud kahe protsendi juurde. Coopi kasum oli 2024. aastal 1,6 protsenti. Sel aastal paranemist näha ei ole. Kui öelda, et selle 1,6-protsendise kasumlikkusega pead tegema kõik investeeringud ja muud asjad, siis ei taha küll nõus olla, et kaupmees elab hästi,” ütles Rohtla.
Samuti pole hindade tõusu taga kaubanduskettide kaupluste arv, märkis ta.
“Kui vaadata kaupluse pinnakulu, siis see on samamoodi Eestis nagu Euroopas kuskil kuus kuni kaheksa protsenti kaubakäivest. Coopil on 320 kauplust üle Eesti ja kui me 30 protsenti kauplusi sulgeks ehk umbes 90 kauplust, tähendaks see seda, et saaksime oma hindasid alla tuua kuskil kaks protsenti. See kaks protsenti on võrdeline käibemaksumuudatusega, mis juulis toimus, 22 protsendilt 24-le,” lausus Rohtla.
Toidukaupade hinnatõusu suurus on pannud küsima ka statistika usaldusväärsuse kohta. Rohtla sõnul statistika toidu hinda kaupluses ei muuda, küll aga saab üle vaadata ja muuta metoodikat, mille abil arvestatakse toidukaupade hinda osana tarbijahinnaindeksist.
“Kui me seal mõõdame toidu hindade kallinemist metoodikaga, mida me oleme siiani teinud, toimub hinnakorjajatel oma valik, mida nad valivad, mis kategooriad: mis piim sulle rohkem sobib, valid selle, teine tolle. Soodushinnaga kaupu arvesse ei võeta ja soodustusi. Siis tegelikult saame üksikute indiviidide isikliku ostuharjumuse, mitte eestlase toidukorvi,” lausus ta.
Rohtla sõnul võib statistika koostaja valik tekitada suure erinevuse lõpptulemuses ja seetõttu on kaupmehed nõustunud statistikaametile andma kassaandmed tegelike tehingute pealt ja statistikaamet plaanib neid kasutama hakata.
“Saame andmed õigeks, toiduhinda see kaupluses alla ei too, aga tarbijahinnaindeksi kasvu panustab vähem,” nentis ta.
Allahindluste ja sooduskampaaniate kasvu kohta kauplustes märkis Rohtla, et see on läinud nii seetõttu, et mitmel aastal on Eestis olnud praktiliselt hüperinflatsioon, kahekohaline arv, ning palgakasv pole sellele järele jõudnud. Kampaaniad ja soodustused aga tähendavad, et üpris suurest osast kasumist peavad loobuma nii kaupmees kui ka tootja.
“Põhitoiduainetel juurdehindlused jäävad (ilma kampaania või soodustuseta) kuni 10 protsendini. Kõik annavad sealt ära, tootja samamoodi. Tootja tahab müüa mahtu ja kui maht liigub läbi kampaania, siis ta on valmis selleks, et panna liin kaheks päevaks tööle, olla efektiivne, saab pakkuda soodsamat hinda kaupmehele,” lausus Rohtla.