Elering kinnitas 2026. aasta jaanuarist rakenduva tasakaalustamisvõimsuse tasu, mille suurus on nii elektri tarbijatele kui tootjatele 3,73 eurot megavatt-tunni kohta. Tasu hakkab kajastuma eraldi reana elektri lõpptarbija elektriarvel ja kehtib sama suurena kogu järgmise aasta.
Tarbijad näevad tasakaalustamistasu esimest korda veebruaris, kui nendeni jõuavad arved jaanuaris tarbitud elektri eest. Järgmisel aastal kehtiv tasu 3,73 eurot megavatt-tunni kohta lisab keskmise ehk 250-kilovatt-tunnise tarbimismahuga eratarbija elektriarvele umbes 1,2 eurot kuus koos käibemaksuga.
“Tasakaalustamisvõimsuse tasu on mõeldud sageduse hoidmiseks vajalike reservide rahastamiseks. Kujundilikult võib tasu nimetada energiasõltumatuse hinnaks Venemaa kontrollitavast energiasüsteemist lahkumise järel,” lausus Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.
Sel aastal kattis sagedusreservide kulu Elering ise, kasutades selleks ülekoormustasu.
Elering esitas sageduse juhtimise reservide rahastamise metoodika konkurentsiametile kinnitamiseks septembri keskel, tehes ettepaneku, et elektritarbijad kataksid 60 protsenti ja elektritootjad 40 protsenti reservide ostmise kuludest. Kuna konkurentsiamet asus seisukohale, et tootjad ja tarbijad peaksid katma reservide kulud võrdses osas, kohendas Elering metoodikat ja sai 30. oktoobril ametilt kinnituse metoodikale.
Kinnitatud metoodika järgi katavad tootjad ja tarbijad sageduse hoidmise reservide kulusid tuleval aastal maksimaalselt 60 miljoni euro ulatuses. Tasakaalustamisvõimsuse tasu arvutamisel lahutas Elering kuludest maha tulud, mis on tekkinud Kiisa avariireservelektrijaama käivitamisest reservide turul. Kui sagedusreservide kulud peaksid 2026. aastal siiski ületama 60 miljonit eurot, katab Elering seda piiri ületavad kulud elektribörsilt laekuva ülekoormustulu arvelt.
Ka tänavuseks prognoosisid Balti süsteemioperaatorid, et Eesti ehk Eleringi osa sagedusreservide hankimisel on umbes 60 miljonit eurot, kuid juba veebruarist juulini oli kulu 56 miljonit eurot ning suvine prognoos pakkus aastaseks kuluks pigem 100 miljonit eurot.
Kinnitatud tasakaalustamisvõimsuse tasu kehtib kogu 2026. aasta. Tasu on kulupõhine ehk Elering hakkab seda järgnevatel aastatel pooleaastase etteteatamisega muutma vastavalt reservide ostuks tehtavate tegelike kulude muutusele.
2026. aasta jaanuarist lisandub elektri edastamise ehk võrguteenuse arvele veel üks tasu, varustuskindluse tasu. Selle arvel kaetakse kulud, mis on vajalikud piisava koguse juhitavate võimsuste tagamiseks olukordades, kus ilmaoludest tulenevalt on taastuvenergia toodang väike, kuid tarbimine näiteks talvise pakaseperioodi tõttu kõrge. Prognoosi järgi on selle tasu mõju keskmisele kodutarbijale veidi üle kahe euro kuus koos käibemaksuga.